domineerivatele probleemidele. Küll aga kiputakse ära unustama varju jäävad murekohad, mille juures nahavärv või teine kodumaa asjasse ei puutu. Tegemist on pealtnäha samasuguste inimestega, kes siiski vaikse diskrimineerimise ohvriks langevad Ükski inimelu ei tohiks väärtuselt ületada kellegi teise oma, kuid tänapäeva maailmas välja kujunenud pilt on täpselt vastupidine. Inimesed kõrge kuritegevuse tasemega linnades elavad iga päev hirmus, et kahe võhivõõra vaheline arveteklaarimine võib mõne mööda tulistatud kuuli tõttu lõppeda just nende endi surmaga. 2018. aastal PÖFF-il linastunud filmis "Chi-town", mis rääkis ühe noorkorvpalluri elust, kõlas ka lugu poisi keskkooli meeskonnakaaslasest, kes suri tulistamise tagajärjel Chicago kõrvaltänaval, sest teda peeti kellekski teiseks. Antud juhul oli nooruki elu hinnaks kõigest mõni kuul, mõni dollar. Vastupidselt eelmisele juhtumile kulutab Ameerika Ühendriikide president Donald Trump oma enda
palunud just temal oma pojal silm peal hoida, siis pidi Paul ka Kemmerichi surmast teatama). Seega toodi neile väge lisaks. Enamik olid aastates mehed, kuid 25 noorsõdurit rindelähedastst nekrutite õppelaagritest oli suunatud Pauli ja tema kamraadide kompaniisse. Allohvitser Himmelstoß oli üheksanda jao ülem, kes eraelus oli kirjakandja. Teda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks, ja see oli tema uhkus. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti aga Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu tegi Himmelstoß temaga nö ümber kasvatamist. Ükskord oli meestel parajasti veidi vaba aega ja kuna nad teadsid täpselt, millises kõrtsis nende jaoülem igal õhtul käis, siis otsustatigi viimast veidi klobida. Himmelstoß aga ei saanud kunagi teada, kes seda temaga teinud oli.. Järgmisena sureb Haie Westhus, kellele sai saatuslikuks selga saadud tabamus. Need mehed, kes ei hukku
Füüsilisse kontakti minnes kasutati nugasid, relvi ja labidaid. Neil puudusid elukogemused. Sõda õpetab distsipliini, meeskonnatööd, hoolima oma kõrvalolevast inimesest. Sa pidid tegema kõik, et aidata meest enda kõrval. Enne sõtta minekut käidi kasarmus väljaõppel. Kasarmu üheksanda jao ülem oli allohvitser Himmelstof. Teda peeti kõige kurjemaks ja õelamaks inimeseks. Ta tundis ennast uhkelt, kui sai karistada mõnd õppurit. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu Himmelstof teda tihti karistas. Kui poistel ühel õhtul vaba aega oli, siis neil oli väljamõeldud plaan kuidas Himmelstof läbi klobida. Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi läbi, kuid too ei saanud teada kes seda temaga tegi. Pärast Kemmerichi suri järgmisena rindel Haie Westhus, ta sai selga tabamuse. Mehede kes pole veel surma saanud, on vaimselt väga raskes olukorras
5. mail 1953 sureb Stalin. Võimule kolm meest: Beria, Malenkov ja Hruštšov. Beriale allus siseministeerium, Malenkovi (peeti Stalini järglaseks) käsutada oli Ministrite Nõukogu, Hruštšov omas võimu parteiaparaadi üle. 17.06.1953 puhkes Saksa DV-s ülestõus kommunistliku režiimi vastu, mis küll kiirelt ja veriselt maha suruti. Osalt selle ülestõusu tõttu arreteeriti 26.06.1953 Beria ja mõisteti süüdi riigivastases kihutustöös (tegelikult polnud see muu kui poliitiline arveteklaarimine. Beria hukati 23.12.1953. 1953-1964 NLKP I sekretär ehk NSVL-i juht Nikita Hruštšov Araabia-Iisraeli sõda ja konflikt. Araabia riikide (Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Jeemen) ja Iisraeli vahel toimusid 1948-1949 sõjalised kokkupõrked. Tuginedes USA ja mõne teise imperialistliku ning rahvusvahelise sionismi poliitilisele, majanduslikule ja sõjalisele abile, hõivas Iisrael sõja jooksul 6700 km2 ÜRO Peaassamblee otsusega 29.11.1947 Araabia riigile
valitsuse nimel tagasiastumisest, RK laiali ei läinud, enne lahkumist tühistati veel kaitseseisukord. 11.08 oli Tõnissoni valitsus jõudnud kehtestada ka üleriigilise kaitseseisukorra). 1933 suvel süvenes tendents, et erinevatel pol miitingutel kokkupõrked. Sotsialistid oma häälekandjas 29.07.1933 avaldasid artikli, kus väitsid, et vapsid valmistuvat vägivaldseks võimuhaaramiseks, eesmärgiks olevat kukutada RK ja valitsus ning korraldada verine arveteklaarimine vanade RK liikmetega. Tegelikult vapsidel selliseid plaane polnud. Pärast ei saanud tõnissoni valitsus enam sekkumata jätta ning just sellest kujunes välja 11.08 välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord. Üle eesti keelustati vapside tegevus, seati ametisse sisekaitseülem, kitsendati organiseerimis- ja koosolekuvabadust, seati sisse eeltsensuuur. Ajalehed ei tohtinud avaldada lugupidamatust valitsuse, RK ja riigi juhtimise kohta. Tegemist oli
küsimust: kas tunnistada Jaan Poska volitusi kubermangukomissarina ja kas valdades toimunud valimised on seaduspärased või tuleb ette võtta uued valimised. Esindajad saadeti linnade volikogudest, maakondade kogudest, kõik tööliste ja soldatite nõukogude saadikud, sama moodi ka mitmete suuremate seltside ja organistatsioonide esindajad. Tegelikult ei olnud selles enam kahtlust, et Poska jätkab, seetõttu kujunes sellest kongressist sotsialistliku ja demokraatliku bloki arveteklaarimine. Avamine toimus suure kisa ja kära saatel - 4 tundi kulus selleks, et kontrollida üle rahvaasemike mandaadid. Seepeale enam kongressist enam asja ei saanud, sest kõik sotsialistliku bloki liikmed marssisid ruumist välja. Kohale jäi 800 saadikust kohale üle poolte. 3.-4. juunil Rahvuskongress - need samad eesti saadikud, kes eelmisel päeval osalised Rahvakongressil. Rahvameeleolude tabamise ja fikseerimise siht
annaabi.ee 
