agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja
otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet. Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites;
omanikele osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud. Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 4.3.4. Audiitori järeldusotsus Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku
jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu. Aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori hinnangust linna majandusaasta aruandele. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovarade aruandest, eelarve kassalise täitmise aruandest, arvestusmeetodite ja hindamisaluste kirjeldusest. 4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite
suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik. 4. Arvestama peaks järgmiste probleemidega: a) raskused haru ja võrdlusbaasiks sobiva ettevõtte määratlemisel, kui ettevõte tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes;
suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik. 4. Arvestama peaks järgmiste probleemidega: a) raskused haru ja võrdlusbaasiks sobiva ettevõtte määratlemisel, kui ettevõte tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes;
Rahakäibe (Rahavoogude) aruanne- kajastab ettevõtte raha muutumist perioodi jooksul. Omakapitali muutuste aruanne- võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. See näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed. Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms. Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED Varaobjekt on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta
põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2
Perioodi jooksul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus. Varude lõppjääk leitakse lõppjäägis olevate koguste korrutamisel keskmise soetushinnaga. Kaalutud keskmine meetod (pidevsüsteem) (3) Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud: 13 333 eurot + 16 915 eurot = 30 248 eurot Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 18 552 eurot Kulupõhiste arvestusmeetodite mõju Väikefirmad kasutavad enamasti FIFO- meetodit. Inflatsiooni kasvades, kasutatakse rohkem LIFOt. Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO kasutamine suurema kasumi, LIFO väiksema, Kaalutud keskmine vahepealse kasumi. Hindade languse korral vastupidine. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Põgusalt käsitletakse töös ka haigushüvitise mõju ettevõtte majandustulemustele ja riigipoolset huvi teada saamaks hüvitise mahtudest. Kuna seaduse muudatustest ei ole möödas veel aastatki ja nagu selgub ka käesolevast tööst on küsitavaid ja mitmeti mõistetavaid regulatsioone, siis on töö teema hetkel aktuaalne ja samas ka vähe käsitletud. Seoses eeltooduga püütaksegi töö käigus selgusele jõuda erinevate arvestusmeetodite seaduslikkusest ja lähtuvalt ühest töölepingu seaduse alusprintsiibist- mõistlikkusest. Nimelt on uus töölepingu seadus seotud ja sõltuv Võlaõigusseadusest ning paljud küsimused on jäetud seaduseandja poolt nii öelda lahtiseks ehk siis töösuhte osapoolte kokkuleppida lähtuvalt mõistlikkuse printsiibist (pooltevaheline kokkulepe peab olema mõlemale poolele vastuvõetav ega tohi kumbagi osapoolt ebamõistlikult koormata).
Lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ja RTJ s toodud täiendavatele nõuetele. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (eelkõige RTJ 1,2) nõuavad lisaks seaduses ettenähtud informatsioonile veel teatud hulga täiendavat infot. Selliseks infoks on näiteks: - aruannete mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvestuse alused ja summad. Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele arvestusskeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada ja koostada korrigeeritud algbilanss. - olulised vead eelnevate perioodide aruannetes. Näiteks on jäetud periodiseerimata kulud, on bilansis varem arvele võetud asutamiskulud, jäetud arvestamata kohustusi jne. - bilansijärgsed sündmused. Need on aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulised sündmused, mis kuuluvad avalikustamisele. Näiteks vara häving, otsus töötajaid vallandada jne.
annaabi.ee 
