· sularaha tehingute dokumentide vormid; · kas kassaraamatut peetakse igapäevaselt, iga kuu, kvartali lõikes; · kus ja kuidas hoidakse sularaha dokumente ning kassaraamatut; · sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja; · korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruanded [1 : 108-109]. 6.1.1.2 Arvestus arvelduskontodel Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvedluskontode ja valuutade lõikes. Operatsioonide teostamiseks kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites [7 : 18]. Raamatupidamise sise-eeskirjades määratakse arvestuse tingimused arvelduskontodel järgmiselt: · arvelduskontode liigitus (sh ka välisvaluuta kontod);
Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS...........................................................................................................7 2.1 Nõuded ostjate vastu......................................................................................................... 7 2.2 Muud lühiajalised nõuded.............................................................................................8
Hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Sellisel juhul kehtib hoiuste tagamise skeem. (Tarbijaveeb Minuraha) 3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankades olevad hoiused, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud Eesti hoiuste tagamise skeemiga, mille tegevusalused tulevad Tagatisfondi seadusest. (Tarbijaveeb - Minuraha) Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on seaduses sätestatud ulatuses tagada hoiustajate ja investorite ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. (Tagatisfond)
............................................ 2.4.. ......................................................................................................................................... 10.1.5 Rahahulga osad mündid; 5 489,6 M0 M1 paberraha; M2 arvelduskontodel olev raha; 10350,0 M3 tähtajalised hoiused; 789,5 investeeringud; valuutahoiused. 6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999
märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). 7 7. Rahaliste vahendite arvestus 7.1 Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Elektroonilisi ülekandeid teostab raamatupidaja. Liikumisi arvelduskontodel jälgib raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib ja kinnitab juhataja. 7.2 Välisvaluutatehingud Välisvaluutatehingud OÜ Alnusel puuduvad. 7.3 Kassatehingud Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. Eesti kroonides. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku dokument, mille allkirjastab ja kinnitab juhataja. Sularaha hoidmine toimub kassas ja vastutavaks isikuks on juhataja. 7
elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal. Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga.
Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks. Maksudeklaratsioon 1 kord kuus 10-ndaks kuupäevaks. Majandusaasta aruanne 1 kord aastas 30-ndaks juuniks. 7 3. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1. Pangakontod ja nende arvestus Üldjuhul teostatakse kõik rahalised operatsioonid pankade arvelduskontode kaudu, mis toimuvad Swedbanki (Hansapank AS) ja SEB Pank AS-i vahendusel. Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvelduskontode ja valuutade lõikes. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Panga väljavõtete järgi sisestatakse raamatupidamisprogrammi "HansaWorld" kõik laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga tasumise juures peab olema juhataja kinnitatud ostuarve või vastav makset tõendav dokument.
Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ülekanded sisestab, kinnitab ja teostab juhataja. Ettevõte kasutab kahes pangas arveldusarvet (Swedbank ning Nordea Pank). Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhataja, kasutades selleks panga teenuseid. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev nii juhataja kui ka raamatupidaja. Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Pangakontode kasutamisel on hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes
Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist arvestust peetakse erinevate pangakontode viisi.
Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist arvestust peetakse erinevate pangakontode viisi.
.................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3.3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................... 12 3.3.1 . Sularaha arvestus............................................................................................... 13 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel ................................................................................. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu.................................................................................................. 14 3.4.1 Muud nõuded........................................................................................................ 14 3.5 Varud .........................................................................................................................................
lühiajalisi (soetamisest arvates kuni kolmekuulise tähtajaga) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike, sealhulgas kassas olevat raha, pankades olevaid arveldusarveid, tähtajalisi hoiuseid esialgse tähtajaga kuni kolm kuud ning rahaturufondide osakuid. 3.2.1 Pank Rahalisi vahendeid hoitakse pangas Selveri arvelduskontodel. 3.2.2 Sularaha Sularaha liigub Selveris igapäevaselt. Kassapidajatele jaotatakse kätte kassapõhjad, valmistudes müügiprotsessiks. Müügitehingutes ilmnenud puudujääkide, kui ka ülejääkide eest vastutab kassapidaja isiklikult. Kassaoperatsioonide ning rahaliste vahendite kättesaadavuse eest vastutab teenindaja-administraator. Vastutused on lepingute ja ametijuhenditega kinnitatud. Otsest peakassa limiiti Selveri pole, küll on aga pangast sularaha tellimise limiit.
3.1 Raha Ettevõttes OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste ja laenukohustuste koosseisus.(4) Tabelis 1 saab tutvuda OÜ Abilis aastaaruande lisaga mille nimetus on raha. Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 1 Raha (kroonides) (4) Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
annaabi.ee 
