Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

arvamuslugu-3 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Arvamuslugu

Kinodes esilinnastus “Apteeker Melchior. Viirastus” 19.08.2022.
See on Apteeker Melchiori triloogia teine film. Seekord oli kinopilt
veel põnevam ja süngem kui esimene. See ei olnud liiga pikk, aga ka
mitte väga lühike ja lugu sai väga hästi ette kantud.
Filmis oli väga hästi kujutatud keskaegset tunnet, mis aitas
süveneda ja kaasa elada loole. Tänavad, majad ja riietus olid väga
usutavad ja kohapärased, ning kasutati effekte ja filtreid, et veel
rõhutada keskaegse ajastu tunnet. Stseenides oli kohti, mis võivad

arvamuslugu-3 #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lkapsas mrt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Apteeker melchior arvamuslugu

Arvamuslugu Kinodes esilinnastus “Apteeker Melchior. Viirastus” 19.08.2022. See on Apteeker Melchiori triloogia teine film. Seekord oli kinopilt veel põnevam ja süngem kui esimene. See ei olnud liiga pikk, aga ka mitte väga lühike ja lugu sai väga hästi ette kantud. Filmis oli väga hästi kujutatud keskaegset tunnet, mis aitas süveneda ja kaasa elada loole. Tänavad, majad ja riietus olid väga usutavad ja kohapärased, ning kasutati effekte ja filtreid, et veel rõhutada keskaegse ajastu tunnet. Stseenides oli kohti, mis võivad häirida nõrganärvilisi või nooremaid vaatajaid, aga nendes kohtades saab ekraanist eemale vaadata. Sisuga oli alguses natuke keeruline järge pidada, aga lõpus sai kõik arusaadavaks ja ei jäänud suuri küsimusi loo kohta. Võrreldes esimese filmiga oli teine väga hästi ette kantud. Järg ja sisupunktid olid paremini seletatud ja väljatoodud, kui esimeses filmis triloogiast. Näitle

9. klassi eesti keel
thumbnail
1
docx

arvamuslugu-3

Arvamuslugu Kinodes esilinnastus “Apteeker Melchior. Viirastus” 19.08.2022. See on Apteeker Melchiori triloogia teine film. Seekord oli kinopilt veel põnevam ja süngem kui esimene. See ei olnud liiga pikk, aga ka mitte väga lühike ja lugu sai väga hästi ette kantud. Filmis oli väga hästi kujutatud keskaegset tunnet, mis aitas süveneda ja kaasa elada loole. Tänavad, majad ja riietus olid väga usutavad ja kohapärased, ning kasutati effekte ja filtreid, et veel rõhutada keskaegse ajastu tunnet. Stseenides oli kohti, mis võivad häirida nõrganärvilisi või nooremaid vaatajaid, aga nendes kohtades saab ekraanist eemale vaadata. Sisuga oli alguses natuke keeruline järge pidada, aga lõpus sai kõik arusaadavaks ja ei jäänud suuri küsimusi loo kohta. Võrreldes esimese filmiga oli teine väga hästi ette kantud. Järg ja sisupunktid olid paremini seletatud ja väljatoodud, kui esimeses filmis triloogiast. Näitle

Kategoriseerimata
thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega....

Muusika ajalugu
thumbnail
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga,

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
13
doc

“Mis sinuga juhtus, Ann?" Aidi Vallik

Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................

Eesti keel
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
thumbnail
38
pdf

Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ...................................................................................................... 6 1.4 Labarthe’i

Maailma filmikunsti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun