kelle kõikide tegemistega nad ennast kursis hoiavad ning siis iga kuitahes pisikese uudisekillu järel oma rahulolematust avaldavad. Ühed taolised ohvrid Eesti sportlaste hulgast on näiteks vormelisõitja Marko Asmer ning tennisist Kaia Kanepi. Esimese miinuseks loetakse jätkuvalt tema mõjuvõimsa isa toetust Marko karjäärile. Kaia suurim eksimus seisneb selles, et ta ei ole suutnud ühegi mängu ajal tehtud piltidel kritiseerijate jaoks piisavalt väljakutsuvalt poseerida. Taolised arvamuseavaldused avalikel teemadel õhutavad rahvast olema aktiivsemad ja huvitunumad maailmas toimuva vastu. Isegi, kui sündmuste peategelased ise väga taolistesse mõtteavaldustesse ei süvene, leidub alati ka inimesi, kes ka nende au ja huvisid kaitseksid, mis sest ,et samade vahenditega, millega kõnealuste au üldse riivata püüti. Üks kommentaar võib põhjustada ahelreaktsiooni, kuna inimeste seisukohad jagunevad üldjuhul kaheks ning
Üheks demokraatliku riigi olulisimaks vabaduseks võib pidada ka sõnavabadust, mille all võib mõista ka väljendusvabadust ning mis on üheks demokraatia vältimatuks eelduseks. Iga inimene võib enda tõekspidamisi, veendumusi, ideid ja arvamusi vabalt välja öelda, neid levitada ja muul moel enda seisukohti teiste kaaskodanikeni viia. Kaitstud on ka selline sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata
Sõnavabadus hõlmab põhiseaduse kohaselt ideede, arvamuste veendumuste ja muu informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine, isegin kui see on sokeeriv või häiriv või pole enamuse poolt aktsepteeritav. Samuti pole vahet, kas tegemist on faktilise infoga või arvamustega, veendumuste subjektiivse väljendusega. Kaitstud on nii tõestatav ja kontrollitav info kui kontrollimatud arvamuseavaldused.5 4 ,,Sõnavabadus ja selle piirid." R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid
Tuumikriikide võistlus domineerimise eest ja poolperifeersete riikide toetus neile loob maailmasüsteemis tavapäraselt jõudude tasakaalu. Globaliseerumise poolehoidjad on avaldanud arvamust, et transpordi- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengu tagajärjel rahvusvaheliste ettevõtete võim järjest kasvab ning riikide võim kahaneb. Riik sekkub järjest vähem majanduse reguleerimisse maksude ja kaupade ning kapitali liikumisse ning vähendab rolli varade ümberjaotajana. Need arvamuseavaldused on oluliselt nõrgenenud pärast 2008. aasta kriisi. Tegelikult ei ole riikide võim maailma majandusprotsessides nõrgenemas. Riigid ise on globaliseerumise kui kapitali, kaupade ja tööjõu vaba liikuvuse poliitiliste tõkete vähendamise taga, tugevamad riigid tugevdavad selle abil oma positsioone veelgi. Samuti annab see valitsustele õigustusi teha siseriiklikult ebapopulaarseid otsuseid kuna „alternatiiv puudub“. Maailma poliitilistes protsessides on eriti oluliseks muutunud pinged
annaabi.ee 
