vältimine, viie meele kasutamine, mõtlemine, kujutlemine, seotus ümbritsevate asjadega ja inimestega, ettekujutuse loomine sellest, mis on hea, oma elu planeerimine, intiimsed ja ühiskondlikud suhted, osavõtt kogu looduse elust, naer, mäng ja meelelahutus, omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. Metaeetika Hume ning ta fakti-väärtuse probleem Igas moraalisüsteemis on ta märganud, et autor järgib mõnda aega tavalist arutlusviisi (ning teeb kindlaks Jumala olemise või esitab tähelepanekuid inimlike asjade kohta) kuni ühel hetkel leiab, et koopulatega "on" ja "ei ole" väidete koha peal ei leia ta väidet, mis ei oleks moodustatud sõnade "peab" ja "ei tohi" abil. See olevat märkamatu, ent ülima tähtsusega. Eetika alused 1. Eetika alused kui eetika ajalooline tekkelugu. Ses mõttes on eetika aluseks kogukonna traditsioon, mis on isetekkeline. 2
kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised. Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised kommunikatsioonireeglid kehtivad spetsiifilises tegevussüsteemis. Keskseks küsimuseks on, kuidas me omistame ja omandame neis keskkondades tähendusi ning kuidas õpivad inimesed kommunikatiivseid mudeleid identifitseerima. Mõtte- ja arutlusviisi ei kujunda kirjakeel kui selline, vaid spetsiifilised kommunikatiivsed praktikad tähenduse omistamine ja omandamine, suhtumine kommunikatsiooni -, mida kiri toetab ning mis on otsustava tähendusega. Formaliseeritud keskkonnas rajaneb keeleõpe suures osas tõsiasjal, et keelest endast saab kommunikatsiooni eesmärk. Nii saab õpetus keel keelest. Gustavsson kirjeldab seda nii, et keel saab keelelise konstekstualiseeringu või raamistiku
Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust. Piaget intellekti arenguteooria olemus- Oli üks esimesi, kes vaidlustas kujutluse, et lapsed sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete järnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise aluseks ja eelduseks. Selline areng nõuab nii geneetilise pärisoluga bioloogilis-füsioloogilist baasi kui ka kindlate omadustega arengukeskonda. Need seisukohad on saanud tänapäeval koginiitvse arengupsühholoogia alustaladeks
vaid toetuvad oma mõtlemises hoopis arutluseks olevate objektide ja esemete multisensoorsetele ehk mitme tajumodaalsuse vahendusel saadud mudelitele. Mõtlemisoskused, mida püütakse õpetada abstraktselt, ei üldistu, sest õpilastel puudub võimalus nende seostamiseks oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ja hüpoteetilis-heuristilise mõtlemisega, mis aitavad otsustada, millal ja kuidas kasutada konkreetset arutlusviisi. Et õetada õpilasi mõtlema, peaksid õpetajad pöörama rohkem tähelepanu protsessidele, mis seostuvad ainevaldkonna süsteemsete teadmiste omandamise ja rakendamisega. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina.
võib väita, et ta võib isikupäraste lahendusteni ja võib-olla kõige isikupärasem ja eristavam joon on see, et tema loomingus saavad (äärmuslikemas näidetes) kokku modernistlik keelekasutus ja teisalt väga selge ja ühemõtteline rahvuslik joon. 11.Loeng Ilmar Laaban (1921-2000) Ta sündis Tallinnas, isa oli eestlane ja ema lätlanna. Ta kujunemisloos mängib rolli emaroll, ema suri suhteliselt noorelt. Kui mitte seda arutlusviisi arendada, siis torkab silma see, et tast kujuneb multikultuurne tegelane õpib palju keeli, kuid mitte kunagi ei hakka rääkima läti keelt. Laabani puhul tuleb ka prantsuse keelt ja kultuuri kaudu mõju. Ta õppis Tallinas 1. poeglastegümnaasiumis. Hiljem jätkas õpinguid ka sõja ajal. Hakkas õppima ka konservatooriumist Tallinnas, samal ajal hakkab ta õppima ka Tartu Ülikoolis. Kogu õppimine jääb lühikeseja ja 43ndal aastal lahkub ta Soome kaudu Rootsi
muutmine. Erinevus on selles, et BKMM-il püütakse seda teha alateadvusliku stiimul-reaktsioon-seoste kujundamisega, aga KKMM-i puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. KKMM-i põhitaotluseks on kujundada õpilasel oma tegevuse juhtimiseks eesmärgistamise, iseenese õpetamise, enesekontrolli ja enesekinnitamise oskused. Õpilaste kommentaarid oma tegevuse kohta ülesannete lahendamisel aitavad õpetajatel jälgida õpilaste arutlusviisi korrektsust ja aktiveerivad ning korrastavad õpilaste kujutlusi õpitoimingutest. 10. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Õpi siit! Kognitiivse õppimisteooriate kujunemine. J.Piaget’ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969. aastatel. Õppimise peamise motiivina näevad kognitiivsed
annaabi.ee 
