- eesmärk peaks olema konkreetne ja täpne otsusta, millisel määral avansseerid usaldust ja avatust Arvesta keskkonna teguritega sootsium, organisatsioon, kultuurikeskkond jne arvestamine Arvesta kontekstiga Nt kas vastaspool peab läbirääkimisi ka teistega Nt kas meie meeskonna liikmed on sõnaosavad Nt kas kellelgi meie meeskonnast on erasuhteid vastaspoolega Varasemate läbirääkimiste tulemuste hindamine Vahetu arutlusprotsessi kulg Inimsuhted läbirääkijate vahel Nt sümpaatia- v antipaatiatunded Nt mingisugune osapoolte vastastikune isiksuslik sõltuvus Nt osalejate sugulus 41 8.4. Läbirääkimise kavandamine Arvestagem järgmist - läbirääkijad on tihti kehvad kavandajad - tihti jääb läbirääkijate kodutöö olematuks Nt valitsuskoalitsioon viimastel presidendivalimistel
arvestama, ent emotsioonide mõju on loogilises mõttes pigem kontekstuaalset laadi. Tõestuse tunnuseks on samasugused indikaatorid nagu arutlusel, ent erinev on teesi esitamise viis. Tõestuse loogiline struktuur on analoogiline arutlusega ning koosneb samuti eeldustest, milleks on põhjendid ehk argumendid, ja järeldusest (tulemist), millena esineb tõestuse tees. Ent tõestamise protseduur on mõneti vastupidine arutlusprotsessi teostava protseduuriga. Järeldamise protsessis lähtutakse eeldustest ning lastakse ennast juhtida järeldusele, tõestuse puhul aga alustatakse oodatava tulemuse teatavakstegemisega ning alles seejärel püütakse näidata, et tõestatav tees on eeldustest tuletatav (kitsamal juhul on tees eeldustest tuletatav mingis konkreetses kontekstis). Paljud tavakeeles toimuvad dialoogid on tõlgendatavad arutluse või tõestusena. Siiski peab vahet tegema arvamuse avaldamise ja argumenteeritud