eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks, kuna tulud ja kulud on just selleks perioodiks
ühishüviste osutamise vajadust. Kuid millises mahus? Seda otsustab eelarve, mis on üks olulisemaid vahendeid, mille kaudu riiki juhitakse. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate ja tehtavate kulutuste kohta. Riigieelarvesse on kirja pandud kõik kulud ja tulud. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Kuna tegu on väga olulise seadusega siis menetletakse riigieelarvet parlamendis pikalt ja põhjalikult, vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm. Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ning lõppeb 31 detsembril. Seda perioodi nim. ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud. Eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused moodustavad eelarve poliitika, mis koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nim. ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.
3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel võimuorganitel milline roll? · Rahandusministeerium kogub ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid. · Ministeeriumide ettepanekud kooskõlastatakse valitsuses. · Valitsus koostab esialgse riigi kulude ja tulude projekti. · Eelarveprojekt saadetakse Riigikokku · Riigiarvet menetletakse Riigikogus. Vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm. · Parteid ja saadikud esitavad hulgaliselt parandusettepanekuid. · Parandusettepanekut arutatakse kõik läbi. · Riigikogu hääletab riigieelarve poolt või vastu. · Kui poolt on vähemalt 51 Riigikogusaadikut, on eelarve vastu võetud. · Peale seda kuulutab ka president seaduse välja ning eelarve järgimine muutub kõigile kohustuslikuks. 4, 8 & 10. Selgita: Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.
annaabi.ee 
