Bütsants
Järgmised aastakümned oli
Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias
Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani
poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid
türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu.
2. Riigi korraldus
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli
arustrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse
asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja.
Lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikel rongkäikudel ja ainult keiser võis kanda
purpurrüüd. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja
rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli
annaabi.ee 
