Muidugi, kui maalida inimesi ja veel grupina , siis on seal ikka midagi sotsiaalset, kuid Põldroosi sõnum pole nii loetav nagu mõne noorema kunstniku räiges töös. Samuti pole ta unustanud oma värviküllast maalilist aega, mille juurde pöördub ta ikka tagasi ka siis, kui jaotab maali mustvalgeks ja värviliseks. Põldroos esindab maalijana paradoksi. Ta kasutab talle ainuomast visuaalsete zestide grammatikat ja pildilist dramaturgiat, mida artistliku kergusega on arendanud algusest peale 1960. aastate karmis stiilis sotsiaalse alatooniga eleegiliste kompositsioonide puhul ja mis sobib tema temperamendiga ka 21. sajandi alguses autoretrost mosaiikseid digitrükke kombineerides. Instinktiivne iseteadlikkus läbib Põldroosi töid ühelt poolt, teisalt aga kontrollib maalija maalimist kui tõsist tööd, kusjuures samaaegselt juhib maalimine kui protsess teda töö enese poolt, inspireerides kunstnikku mänglevalt ja kergelt uutele
Inimene, kes on olnud suur looja terve elu jooksul, jõuab läbi kunsti teha palju erineva taustaga ja põhjusega teoseid. See sõltub enamjaolt sellest, et elu on pidevalt muutuv ning selle pika aja jooksul kogeme, tunneme ja mõtleme vahelduvalt erinevaid ideid. Raamatus "Dorian Grey Portree", mille autoriks on Oscar Wilde, kirjutas andekast kunstnikust, kes maalis saatusliku portree. Too võimas kunstnik kandis nime Basil Hallward. Too artistliku põhjaga inimene oli samamoodi kogu oma elu maalinud erinevaid asju, kuni kohtus inimesega, kes pani alguse suurele inspiratsioonile. Selleks noormeheks osutus Dorian Grey. Igal loojal on induviduaalsed tunded, mis sunnivad näiteks pintslit kätte haarama. Basil Hallwardi puhul oli see tolle mehe nooruslik sära, huvitav olek ja vastupandamatu ilu. See kõik pani kunstnikku teda pildile kujutama. Doriani kujutamine maailil polnud tema jaoks ajutine, vaid ülim pikaajaline protsess
apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise
Sellised tüübid on väga vajalikud töökollektiivides, kus on tegemist esinemisega, meelelahutusega. Nad on suurepärased esinejad ja suudavad publikut lummata. Tänu artistlikule tüübile suudetakse hetkeks aeg maha võtta ja tõsiste tööülesannete üle nalja visata. See aitab vältida meeskonna arengu kinnikiilumist. Öeldakse, et võime iseenda üle naerda on üheks psüühilise tervise tunnuseks. Artistliku tüübi nõrkuseks võib pidada vajadust ennast pidevalt näidata ja tunnustust saada. Sellega on otseselt seotud tema meeleolud. *** Isegi Vormeli rajal tagab edu lisaks andekale ja kogemustega võidusõitjale ennekõike tugev meeskond! Seejuures sisaldab edukas Vormeli meeskond endas samuti erinevaid inimtüüpe - nii professionaalseid ja mõtlemisvõimelisi mehaanikuid kui ka aktiivselt läbimõeldud managmenti.
Naiste kapuutsid varjeerusid "hästi istuvast", pehmest peakattest kuni jäiga, struktuurse kapuutsini või väga suure kateni, mis oli tehtud raamile, kuhu oli sätitud parukas (naistel). 9 Mask Maske kantakse üle poole või üle terve näo, et peita kandja nägu või siis kaitsta kandja nägu. Maske tavaliselt kantakse kostüümi pidudel, maskiballidel, halloweeni või mõne muu festivali ajal, või ka mõne artistliku esinemise ajal. Maske kannavad ka kurjategijad, et neid ära ei tuntaks, kui nad saadavad korda oma kuritööd. Maskide tüübid ja kasutus on väga lai. Neid kasutatakse jäähokkis (võred näo ees), haiglas (hapnikumaskid) ehitustel (respiraator). 10 Ortodontiline peakate Ortodontilist peakatet kasutatakse, et kontrollida alalõua ja ülalõua luude kasvu ortodontilise ravi ajal. Kõige tavalisem ravipeakatet kasutatakse
näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid. Konventsionaalne ausad, täpsed ja korralikud. Märksõnadeks on korrastamine ja traditsioonide hoidmine. Meeldib töö numbritega, selged eesmärgid ja tulemused. Nt ametnikud, spetsialisetid, pangatöötajad, sekretärid. Meeldib rutiin, korra loomine. Inimesed on hästi juhitavad. Artistliku vastand. 6. J. Hollandi Self Directed Search enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte kuuest tüübist (praktiline, intellektuaalne, sotsiaalne, artistlik, konventsionaalne, ettevõtlik). Inimesed otsivad keskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. 7. D. Superi life-span'i tsüklid (5) rollide valiku ja kohanemise protsess elu etappides
järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid. Konventsionaalne – ausad, täpsed ja korralikud. Märksõnadeks on korrastamine ja traditsioonide Tallinna Ülikool hoidmine. Meeldib töö numbritega, selged eesmärgid ja tulemused. Nt ametnikud, spetsialisetid, pangatöötajad, sekretärid. Meeldib rutiin, korra loomine. Inimesed on hästi juhitavad. Artistliku vastand. 4. Kuidas kasutatakse heksagoni J. Hollandi tüüpe analüüsides? Mille kohta on selle meetodiabil võimalik teha järeldusi? Vastavalt 3 kohalisele koodile on võimalik järeldusi teha milline on sobiv ametikoht vastavalt isikuomadustele. (KPIASE). 5. D. Superi life-span’i tsüklid (5) – rollide valiku ja kohanemise protsess elu etappides. 1) kasv 4-13a 2) uurimine 14-24a 3) väljaselgitamine 25-44a 4)säilitamine 45-64a 5) eraldumine 65+ 6
Kuigi NELLI MAHMUTOV 3 psühholoogia uuringud on näidanud, et kõrge enesehinnanguga inimesed paistavad ühiskonnast rohkem välja ning iseloomuomadusi varjata on neil raske. Madala enesehinnanguga inimesed peavad teisi inimesi ülemateks ja ennast väga madalaks, kohati ka koledaks. Test, kus aga oli palju erinevaid ameteid, oli tulemuseks üllatavad vastused. Nimelt olen ma kahte tüüpi: nii sotsiaalne kui ka artistliku loovtööga seotud. Sellised tulemused tulid arvatavasti sellepärast, et ma tõepoolest, töötan paremini, kui mulle on usaldatud mitu erinevat tööd korraga, ja on surve, ning eesmärk, kui need lõpetan. Ning nendest kahest olen ka natuke praktiline realistlik. Sest olen üsna asjalik, tagasihoidlik, otsekohene, konkreetne, püsiv ja kindel. Eelistan suhelda, osaleda, kuid alal, mida ei valda, ei soovi olla liider Ise arvan, et mind iseloomustab artistlik kutsesuundumus üsna vähe
rahulikku kooseksistentsi. [...] Jään veendunuks, et just pikaleveninud psühholoogilise realismi püsivus on see, mis põhjustab publikus juhmistunud olekut filmide juures, mille eostuseks romaan...“ (Truffaut, 1954) Autorikino kontseptsiooni võib pidada üheks olulisemaks panuseks filmiteooria ja filmikriitika maailma, võimaldades kriitikutel eristada ja kirjeldada kinemaatilisi struktuure ja isikupäraseid lähenemisi, mis on ühe artistliku filmitegija töödes läbivad (Bywater & Sobchack, 1989). 6 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1.4 Labarthe’i järjestusgraafik Nii revolutsiooniline kui see oma aja kontekstis ka polnud, ei saanud Prantsuse uus laine kerkida ilma mõjutusteta. 1960. aastal tõi näitleja, kriitik ja filmitegija André S.
rahvuslasena, siis kunstlikkude võtete rakendus tõuseb veel kõrgemale aktiivsusastmele. Kogu eelnenud vaatluse tulemusi võiks lähemalt kontakti viia . H. Tammsaare loomingu laadiga ja teha siit mõningaid iseloomustavaid järeldusi. Kuid see oleks teostatav üksikasjalisema ning laiema eritluse kaudu. Kunstlik (ehk plaanitsetud) võte pole piiratud ainult teatud võimalustega. Paistab, et selle teostamiseks on tühjendamatult teid, ja mida võimelisem autor, seda rohkem võimalusi. Artistliku nähtusena ta on autori arengu taseme üheks tunnuseks, kuigi mitte kõige olulisemaks. Ühtlasi võib juhtuda, et mingi plaanitsetud ehitusvõte saab liiga aktiivseks ja nihutab esialgse loomingukavatsuse teisele pinnale. Võrreldes eesti romaani vanemate kultuurrahvaste romaanidega võiks öelda, et kunstliku ehitusvõtte rakendust on eesti romaanis kasutatud vähe, missugune asjaolu on kooskõlas üldtunnustatud väitega, et eesti romaan on veel vähe artistlik
arengujoonele. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kahte etappi: 1920. aastad, kui levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti seda "lahjendades" ja 1930. aastad, mida iseloomustab avangardi suhteline taandumine. 1920. aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt, kus näiteks Berliini dada oli veel palju radikaalsem ja tormilisem. Ado Vabbe (1892-1961) oli tõepoolest uut tüüpi, läbinisti artistliku ja avangardistliku vaimuga loovisik. Tema maalide ja eriti joonstiste rafineeritud fantaasia, virtuooslik kergus ning vaba mängulisus olid uus nähtus eesti kultuuris. Vahetult enne sõda oli Vabbe käinud Saksamaal ja Itaalias, kohtunud "Sinise Ratsaniku" liikmetega sh Vassili Kandiskyga, tutvunud ekspressionismi ja futurismiga. Sõja ajal oli ta elanud Moskvas, vene avangardi tollases pealinnas ning puutunud kokku sealse kubofuturismiga.