Selle vastandina leidub keeli (nt vene), kus üleminekud häälikult häälikule on jõuliselt väljapeetud ja seega aegavõtvad tulemuseks on, et vokaalid (eriti rõhulised) omandavad iseloomulikult ujuva, diftongoidse kvaliteedi. 4.2. Häälduse dünaamiline olemus 4.2.1. Artikulatoorsed segmendid ja nende kestus Keel on märgisüsteem. Igasuguse märgisüsteemi aluseks on elementide selge eristatavus; inimkõnes tagab selle artikuleerimine (lad articulus `liiges, lõik'). Traditsiooniline arusaam eeldab, et artikuleerimine toimub üksikhäälikuid üksteise järele lükkides nagu saab pärlikeesse lisada järjest uusi erivärvilisi helmeid või neid seal omavahel vahetada. Säärane lähenemine näib loogiline. Kuna kõnefraas kulgeb ajas, peavad selle tähenduslikult olulised koostisosad üksteisele järgnema (näib võimatu kujutledagi, kuidas hääldada kaht või enamat häälikut samaaegselt).
(lk 27) Nende loetlemine ehk polegi antud hetkel nii tähtis, kui teadmine, et teadlased uurisid edasi eelnevate teadlaste töid ehk võtsid need aluseks, seega lisasid midagi juurde ning me jõuame tagasi selle juurde, et teadus areneb kumulatiivselt. Teadmised lisanduvad olemasolevatele teadmistele juurde. Rääkides normaalteaduse olemusest, võib väita, et normaalteaduses on kolm põhilist probleemide klassi - oluliste faktide kindlakstegemine, faktide kooskõlastamine teooriaga ja teooria artikuleerimine.(lk 53) Mis aga saab siis kui eelnevad teooriad ei sobi uute faktidega? Ka Kuhn kirjeldab, kuidas teadlased on läbi aegade üritanud oma teooriaid sobitada olemasolevate teadussaavutustega ning kui ilmneb mõni uus ja sobimatu asjaolu siis vaikitakse see maha. Kuid seljuhul ei ole tegemist enam õige ja usutava teadusega. Iga uue fakti ilmnemise puhul tuleks püüda leida üles põhjused, miks see varasemate teooriatega ei klapi. Siis on tegemist õige ja päris teadusega
piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad (häälepaelad) pingutuvad ja häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib heli - hääl. Häälepaelte pingutamine ja lõõgastumine, samuti häälepilu laienemine ja ahenemine sõltuvad kõrilihaste tegevusest. Kõrilihased on vöötlihased ja jagunevad häälekurdude pingulioleku reguleerijateks, kõriahendajateks ja -laiendajateks. Hääle artikuleerimine häälikuteks (kõneks) toimub suuõõnes keele, suulae ja huulte abil. Hääle värvinguks (tämbriks) ja resonantsruumiks on olulised kõri naaberõõned - neel, suuõõs, ninaõõs. http://www.fnclcc.fr/-dic/dico/larynx.gif HINGETORU trachea Hingetoru on täiskasvanul 9-15 cm pikkune, 1,5 - 2,7 cm läbimõõduga torujas elund. Algab kõrist 6.-7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.-5. rinnalüli tasemel kaheks
kaalusuhtes.. 2) Püüe tõestada kooskõla loodusega. Tõigad, mis sageli omaette suuremat huvi ei paku, kuid võivad olla otseselt võrreldavad paradigma teooriast tulenevate ennustustega. Teooriad ja nende rakendamisel ligikaudsed lahendused. Teooria viimine kooskõlla loodusega mingite keeruliste masinate abiga. Sõltub paradigmast rohkem kui eelmine punkt. 3) Pradigma teooria artikuleerimine mõningate sellesse jäänud ebaselguste kõrvaldamine ja lahenduste võimaldamine probleemidele, millele on varem üksnes tähelepanu juhtid. Nt gravitatsioonikonstandi, Acogadro arvu, Joule i koefitsendi jm määramine. = paradigmade abil on suudetud seadusi sageli aastaid ette aimata, enne kui võidi kavandada nende eksperimentaalseks määramiseks vajalik aparatuur. Eksperimendid, et valida paradigma alternatiivsed
temast teadmisi juurde. Aristoteles : ,,Kõneakt seee on teglt tegu kellegi mõjutamiseks!" Aristoteles rääkis ka , kuidas toimub tekstiloome.(tollel ajal oli see valdavalt suuline), millest see koosneb tekstiloome, Algab see, et 1) millest ma kavatsen rääkida, kas mälus, või uurin, mis aknataga, 2) paigutus, millest alustab, millest jätkna 3) vormistamine, millised keeleüksused/ eh vahendid ma valin 4) ma pean seda meeles hoidma (nt ka mräkemet kasutus, aga ikkagi mälu on oluine + artikuleerimine (trükkimine nt tänapäeval). Arist. kirjeldas, mis on tektsid olulised osad: sissejuhatus, mingi ettepanek/hüpotees; selle seletus, järgneb kinnitamine/kummutamin, lõppeb kokkuvõttega. Heade küsimuste esitamine on ka oluline (aristotelese seisukohalt)! Agasiis peab mõtlema, millest sa küsimuse esitad. Nt kevade kohta küsimusi, aga sellele raske.vastata kui liiga üldine on küsimus. Küsimused peavad olema konreetsed! Ja kus ja millal miski toimub (aegruum on oluline
Kuna kõriesiku limaskestas on paljuu tundenärvilõpmeid, siis võõrkeha ärritus kutsub esile läkastamist või kõri limaskest turset. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse sinas häälepilu ümbritsevate häälkurdude kaasabil, kõrivatsakese seinteas asuvad häälepaelu niisutavad seroosnäärmed. Kui inimene hingab, siis on häälepilu avatud, rääkimisel seevastu häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekib heli. Suuõõnes toimub hääle artikuleerimine kõneks keele, suulae ja huulte abil. Neel, suuõõs ja ninaõõs on olulised hääle tämbri kujunemise osas. Suu ja neelu haigused. Ägeda tonsilliidi sümptomid ja ravi. Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid
Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2. varjatud huvide teadvustamine, konflikti esilekerkimine 3. konflikti kulgemine Konflikt ja stabiilsus on orgaaniliselt seotud ja omased mistahes ühiskonnale. Ühiskond taotleb stabiilsust, mistõttu konfliktid tuleb stabiilsuseks kujundada: 1. konflikti teadvustamine ja artikuleerimine 2. seadusliku kanali loomine konflikti reguleerimiseks 3. konflikti kanaliseerimine ja organiseerimine K avastatav suhtelise stabiilsuse taustal. Stabiilsus püsib kui kanaliseeritud konfliktide süsteem, milles valitseb tasakaal. Esineb ajutisi ja püsivaid konflikte. Konfliktid esinevad · Rollikonfliktidena · Eritüübilistes sotsiaalsetes rühmades · Erinevate sotsiaalsete rühmade vahel (võib laieneda kogu ühiskonnale)
stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine. Keskus osaleb hääldusliigutuste valikul nii järelkõnes kui ka iseseisvas kõnes ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia korral ilmneb hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine sarnase moodustusviisi ja/või lähedase moodustuskoha alusel. Raskematel juhtudel laguneb/puudub artikuleemide süsteem täielikult ning inimene on praktiliselt kõnetu.
Reistentsus- mingisugune süsteem peab järele andma. Inkorporatsioon- Culture studies-kuidas kultuuri nähtused esinevad ja kuidas osalevad. Cramsci ideid tõlendavad edasi Laclau ja Moutte mõistega diskursus-erinevad inimsuhted. Ühine kommunikatsioonisüsteem kus ei pea väga palju rääkima ilma et jääks midagi arusaamatus. Selleks et maailma mõtestada peaks viimas asjad diskursusesse. Artikulatsioon-meie ümber esinevate nähtuste artikuleerimine meie diskursusesse. Aktsent-tooniatame oma kõnes erinevaid aspekte erinevas tähenduses. Nt nigger. Resistentsus – vastupanu hegemoonia pärast käivale võitlusele Inkorpratsioon – kaasahaaramine, ideede üle võtmine. Cultural Studies Williams (W) – “kultuur ja ühiskond”, “pikk revulutsioon” Sõna kultuur on keskne inimtunnetuse organiseerimisviis. Käsitleb kultuuri eraldi seisvana poliitilistest ja muudest asjades. Culturalism. Kultuur: Teatav vaimne ideal
Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar. Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine) – Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad - motoorsed väljad – nt keha ülemiste ja alumiste osade liigutuste väljad (eferentsed impulsid keha vastaspoolele)
· Organiseeritumad ja tsentraliseerituma juhtimisega · Tegelevad laiemate küsimustega kui huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised · Soovivad saada võimule (ei huvigrupid, ega sotsiaalsed liikumised ei soovi otseselt võimule) Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid. Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)! · Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine · Innustavad inimesi poliitikas osalema · Hariduslik funktsioon · Poliitilise eliidi koolitus ja kasvulava läbi parteilise karjääri · omandatakse kogemus ja toimub sotsialiseerumine · Poliitiliste eesmärkide seadmine valitsuse programm,parteiprogrammid · Valitsuse moodustamine ja valitsuse töö organiseerimine poliitikate väljatöötamine ja elluviimine. Opositsiooni moodustamine parlamendis (milleks opositsioon?)
annaabi.ee 
