Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118
tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118
1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus veresooned: arterid -- unearterid, kopsuveen, aort, kaenla-, neeru-, niude-, reie-, sääreluuarterid, veenid -- kägiveenid, õõnesveenid, kopsuarter, neeru-, niude-, reie-, sääreluu-, nahaalused veenid kapillaarid ainevah.: vasak vatsake -> aort -> arterikapillaarid -> koed -> veenikapillaarid -> veenid -> alum. ja ülem. õõnesveen -> parem koda -> parem vatsake -> kopsutüvi -> parem ja vasak kopsuarter ->kopsuvärat -> artrioolid -> kopsukapillaarid -> kopsude veenid -> 2 kopsuveeni -> kopsuvärat -> vasak koda -> vasak vatsake veri koosn: plasma-- vesi, valgud, glükoos, rasvad, aminohapped, min.ained, ainevah. lõpp-prod. ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak
veresooned), ülesanne. Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Ülesanne on varustada kogu keha elundeid ja kudesid hapniku ning toitainetega ning ära transportida jääkained. Algab südame vasakust vatsakesest aordiga, mille arvukad harud kannavad arteriaalse vere laiali mööda keha. Kudedes voolab veri imepeenetes arterikapillaarides. Läbi kapillaaride seinte toimub ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterikapillaarid lähevad üle väikesteks veenikapillaarideks. Nende liitumisel kujunevad arvukad keha veenid, mille järkjärgulisel koondumisel moodustuvad ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad südame paremasse kotta. 12. Ülajäseme arterid ja veenid VT jooniseid 13. Alajäseme arterid ja veenid. VT jooniseid 14. Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte. VT jooniseid 15. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte.
annaabi.ee 
