Hegemoonia tõi kaasa muutused Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust. Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10 000 kreeka hopliididiga eesotsas sõjaretke Artaxerxese vastu. kYROSE vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse ja purustas vastased Kunaxa lahingus. Kreeka sõjamehed murdsid tänapäeva Kurdistani musta mere kagurannikule. Korintose sõda ja Kuningarahu: 395 a. e. Kr moodustasid Teeba Korintos Ateena Argos ja mõned teised riigid Sparta- vastase liidu. Puhkes nn kORINTOSE SÕDA. Võitlus toimus ka Väike-Aasia rannikul ja rannikuvetes, pärast seda koondus
seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros lahingus langes ja kreeklaste pealikud sõnamurdlikult tapeti. Valinud uued pealikud (kelle seas oli tulevane ajaloolane Xenophon, kes sündmusi oma Anabasises detailselt kirjeldas), taganesid kreeklased 400 aastal võidukalt Musta mere äärde ja sealt koju, demonstreerides
Kui Dareios II surma järel (405. a.) tõusis võimule tema vanem poeg Artaxerxes, hakkas noorem poeg Kyros koguma väge venna kukutamisks. Kyros oli Peloponnesose sõja lõpuaastatel valitsenud Väike-Aasia lääneosi, sõlminud head suhted Lysandrosega ja otsis nüüd tuge spartalastelt, kes lubasid tal koguda Kreekast palgasõdureid. 401. a. võis Kyros enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja pani, kirjutades peale selle ka põhjaliku üldkäsitluse Peloponnesose sõja lõpu ning 4. sajandi esimese poole Kreeka ajaloost. Kyrose vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse, kuid Kunaxa lahingus Babylonist loodes, kus kreekased oma vastased puruks lõid, sai Kyros surma
Nimetatud on kolme meest hooronlast Sanballat, kes oli Samaaria ja Juuda kuberner ehk asevalitseja ja kellele allus ka Jeruusalemm. Tobija Ida Jordanimaa kuberner ja araablane Gesem, Keedari hõimuliidu kuningas. Nad plaanisid rünnakut Jerusalemmale, ning juudid pidid töötama lahinguvalmiduses. Nehemia näeb et kõrgest seisusest juudid rõhuvad vaesemaid, ja surub läbi võlgade, hüpoteekide kustutamised. Sanballat süüdistas Nehemjat mässu planeerimises Artaxerxese vastu, ning isegi juudi prohvetid ja aadlikud olid Nehemja vastu, kuid müür sai valmis. Nehemja määrab ametnikud ja paneb paika valvurid müüride ja väravate juurde. Plaanib registreerida kõik juudid, ning leiab rahvaloenduse andmed nendest, kes pöördusid tagasi varem. Nehemja ajab kõik inimesed kokku ja laseb Esral lugeda Moosese käsuõpetuse raamatut. Nehemja, Esra ja leviidid algatavad sukkot`i lehtmajadepüha, vastavuses Moosese käsuõpetusega.
annaabi.ee 
