kasutatakse hiljem kohtuekspertiisi käigus. Töö eksperdina algab õppimisest, enne kui saab diagnoosida inimesi tuleb läbida arstiteaduskond. Näiteks Tartu Ülikoolis peab tudeerima 6 aastat ,et läbida üldmeditsiiniline õppekava. Sellele järgneb 4-aastane residentuur, mis on spetsialiseeritud psühhiaatriale. Lisaks tuleb läbida veel kohtupsühhiaatriale keskendunud lisaõpe. Suurbritannias tuleb läbida lisaks üldisele arstiteaduskonnale veel 3-aastane erialane koolitus, mis valmistab eksperti ette tõeliseks tööks. Samas Jaapanis on vaja riigi väljastatud sertifikaati, mis lubab teha taolist tööd. Kohtupsühiaatriaeksperdi töökohustuse hulka kuulub patsiendi vaimse seisundi hindamine juurdluse käigus, selle ettekandmine vandekohtule, kus diagnoosidest otsutatakse paljugi. Näiteks hindab kohtupsühhiaatriaekspert patsiendi pädevust
ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle. Harvey üks kolleegidest lõikas aju 204 tükiks ning tegi neist mikroskoobi abil ülesvõtted. Neid fotosid saatis ta aegajalt erinevatesse uurimisasutustesse, kuid vähesed teadlased võtsid vedu. Harvey, kes oma töökarjääri jooksul tegi USAle peale mitu ringi, säilitas tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas. 1998. aastal annetas ta preparaadi Princetoni ülikooli arstiteaduskonnale, kus Einsteini aju säilitatakse tänini. Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson. Harvey fotodest lähtudes leidis ta, et Einsteini aju kiirusagarad, mis vastutavad matemaatiliste võimete, nägemise ja ruumiliste võimete eest, olid 15 protsenti laiemad, kui tavalise keskmise inimese kiirusagarad.
alal. Selline protsess tekitas arstkonna ja võimu vastastikuse huvitatuse ja seose, mis kujunes välja Pätsi reziimi aastail. Riiklik isesisvus tähendas Eesti teadusasutustele seda, et nende tegevuse suunitlus sageli muutus tähelepanu pöörati enam kodumaistele probleemidele, fundamentaalteadustelt liiguti nö "rahvusteaduste" arendamisele. Rahvusliku teaduse ja kaadri kujundamine oli eesmärk ka arstiteaduskonnale. Ettevõtmine oli paraku rajatud õhukesele kultuurikihile ning rangelt teaduse vaatevinklist vaadates tõid vastaval suunal ette võetud sammud aegajalt pigem kahju nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside loomise, aga ka rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. 1903. a hakkas ilmuma hilisema