Elust lähtuvad argumendid arvesse ei läinud, nt eitati kaua aega juba teadaolevaid fakte inim-anatoomias. Samas arendas skolastika loogikat, et tõde välja selgitada olemasolevatest tekstidest. 11. Kiriku mõju keskaja meditsiinile Kiriku mõju meditsiinile: Eetilised probleemid inimeste ravimisega Dogma rakendus Mõnede arstide (nt kirurgiate) praktiseerimise keelamine Juutide ja võõrusuiste arstipraktika keelamine Rohuteaduse panustamine Kloostri ravilate (infirmaariumite) avamine Leprosooriumite avamine (leeprahaiguste isoleerimine) 12. Iatrofüüsika (vt. küsimus 15) Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika printsiipide. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele organismide ja masinate vahel, ennustades ette tulevast iatrofüüsikalist lähenemist. 13
Bernard, näitas, et ravimid (mürgid) toimivad vaid spetsiifilistele kohtadele kehas kuraare poolt esile kutsutud paralüüs nt ei mõjuta ei lihast, ega närvi, vaid nn neuromuskulaarset ühendust. Spetsiifilise mõjupiirkonna defineerimine andis julgust neid juurde otsida, kujunema hakkas vastav mõttemudel, mis hiljem nii ravimite kui närvierutuse kontekstis olulise koha sai (vt ka ptk 12). 19. sajandi alguses valitses meditsiinis skeptiline meeleolu, sest tundus, et arstipraktika (teraapia) ei ole enam kooskõlas toonase teaduse saavutustega. See puudutas ka ravimeid. Üks võimalus olukorda lahedada, oli püüda hinnata ravimite tõhusust. Ajastule omaselt kasutati eksperimenti. Eksperimentaalfarmakoloogia sisuliselt seega kogu kaasaegse farmakoloogiateaduse sünnikohaks peetakse Tartut. Põhjust nii arvata annab 1846. aastal Tartu ülikooli materia medica, dieteetika ja meditsiiniajaloo professoriks valitud Rudolf Buchheim (1820-1879),
annaabi.ee 
