Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arstipraksist" - 7 õppematerjali

Uusaja teaduse referaat
3
rtf

Uusaja teaduse referaat

keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Arstiteadus: 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega, miks haavad mädanema lähevad.Probleem oli muutunud eriti aktuaalseks seoses kirurgia tähtsuse kasvuga pärast tuimestuse kasutuselevõttu. Teda pani mõtlema asjaolu, et kiiremini paranesid kinniseotud haavad. Leeuwenhoek järelda, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma.Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865. aastal teooria selle kotha, et

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine
8
doc

Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine

Tänu pütaagorlaste geomeetriale hakati kosmost ja taevakehasid, nende liikumist jms, kujutama ringikujulisena ­ nii pandi alus heliotsentrilise maailmapildi kujunemisele. Demokritos (atomistlik teooria) ­ leidis, et on olemas muutumatud osakesed ­ aatomid. Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Hippokrates ­ ,,elu lühike, kunst pikk". Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur ­ st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile ­ tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla ­ veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp.

Bioloogia → Bioloogia ajalugu
32 allalaadimist
Realism vene kirjanduses
9
doc

Realism vene kirjanduses

.. oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19. sajandi intelligendi ja humanisti etaloniks. Rängas võistluses iseendaga- oma keskendamatusega, vahel ka lasikusega, keevalisusega ja teravusega, isegi veidi provintsliku keelepruugiga saavutas Tsehhov hiilgava võidu. Ta võitis nii kirjanikuna kui inimesena 1884. aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Ta riputas välisuksele sildi ,,Doktor A.P.Tsehhov". Kuid arstipraksist segas pingeline kirjanikutöö. Ainuüksi 1885. aasta jooksul kirjutas Tsehhov 113 teost. Ta lävis paljude tuntud kirjanike ja kunstnikega, ometi ei laabunud tema elu kergelt. Tema õlul olid suure perekonna- ema, noormate vendade ja õe- ülalpidamismured. Liiatigi avastati Tsehhovil neil aastatel esimesed tuberkuloosi sümptomid. Sõit Sahhalinile Suvel 1889 suri tuberkuloosi Tsehhovi armastatud vend Nikolai, andekas kunstnik. See kaotus

Kirjandus → Kirjandus
57 allalaadimist
Valgustusajastu
13
doc

Valgustusajastu

Ainult kirik tunnetas, et see õõnestab neid ja asus selle vastu võitlema kuid asjata. 7 1676. aastal oli hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel väga kaua aega, kuni tuldi mõttele, et neil võiks olla mingi seos haigustega. Desinfitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimuseg, miks haavad mädanema hakkavad. Probleem oli eriti aktuaalne seoses kirurgia tähtsuse kasvuga pärast seda, kui oli kasutusele võetud patsientide tuimastamine kloroformiga. Listerit pani mõtlema asjaolu et kiiremini paranesid kinnised luumurrud, mis polnud kokku puutunud õhuga. Ta järeldas et õhus on midagi mis paneb haava mädanema. Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865 aastal teooria selle kohta, et haigused

Ajalugu → Ajalugu
138 allalaadimist
Euroopa 16 - 19-sajand
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Arstiteadus 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister.Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega,miks haavad mädanema lähevad.Probleem oli muutunud eriti aktuaalseks seoses kirurgia tähtsuse kasvuga pärast tuimestuse kasutuselevõttu. Teda pani mõtlema asjaolu, et kiiremini paranesid kinniseotud haavad. Leeuwenhoek järelda, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma.Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865. aastal teooria selle kotha, et haigused on seotud bakteritega, hakkas Lister haavu puhastama

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
27
docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

!!! Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. Humoraalteooria ­ tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) ­ kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade tasakaalustatuse teooriast, temagi leidis, et inimeses ja kõiges elavas peab olema algelementidel suur roll ­ inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule)

Meditsiin → Arstiteadus
97 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

melanhoolikud) Hippokrates (u. 460-370 e.m.a.). · Aleksandria koolkond (3. sajand e.m.a.) ­ kiire areng anatoomia ja füsioloogia (vereringe ja närvisüsteem) mõistmisel. Põlistasid ­ Aleksandria raamatukogu! ­ Hippokratese traditsiooni, olid eelmänguks Galenosele. Herophilus ja Erasistratus. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade tasakaalustatuse teooriast, temagi leidis, et inimeses ja kõiges elavas peab olema algelementidel suur roll ­ inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule)

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun