Meditsiiniajaloo konspekt
Aastail 1928-1939 lõpetas keskmiselt
30 arsti aastas, kusjuures õppima võeti keskmiselt kaks korda rohkem inimesi.
Õppeprotsessi käigus läbiviidava selektsiooniga püüti arstide arvukust reguleerida. Teatav
kergendus kutse vaatevinklist saadi õppeprotsessi muutmisega juba alates 1926. a oli
arstiõpe pikenenud 6 aastani (viimane aasta praktiseeriti ülikooli kliinikutes). Selline
metoodika ei rahuldanud paraku kõiki turu tingimustes tekkis surve arstieetikale ning aset
leidnud ebakohtade puhul tehti teinekord vihjeid ka arstiõppele ülikoolis. Nt kritiseeriti
arstiõppe "mehhanistlikkust", kui "arstliku mõtteviisis labastajat" jms. Selliste tõmbluste
puhul tuleb siiski meeles pidada, et tegemist oli perioodiga kutse arengus, mil nn "majaarsti"
institutsioon asendus spetsialiseerunud, patsiendiga vähem kontakti omava, arsti kuvandiga.
50