Küüditamine Liis Vestrik MJ113 Juuniküüditamine 14.06.1941 Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. 1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine 25.03
Sellist massimõrva ei ole minu silmis võimalik kuidagi õiglaselt ära põhjendada, kuna tapeti täiesti süütuid inimesi. Teine kohutav massimõrvar Hitleri kõrval oli Stalin. Tema suurim inimsusevastane kuritegu – 1941.aasta juuniküüditamine. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi ning kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.Tähega A tähistatud vagunitesse paigutati
Nendes ei pidanud hukatusse määratud vähemalt piinlema. Teine kohutav massimõrvar Hitleri kõrval oli Stalin ning tema suurim inimsusevastane kuritegu küüditamine. Konkreetsemalt 1941 aasta juuniküüditamisest. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval
põgeneda. Pealik Roobachi lennukit õnnestus piloodil hädamaandada veidi enne Narvat, kuid teine mässujuht Grünbach sai põgenema. Ka Auto-Tanki divisjonis õnnestus ründajail divisjoni allohvitser Loorentsi kaasabil tankide garaaz üle võtta ja osa tanke sõidukõlbmatuks muuta. Kuid peale seda, kui veltveebel Rudolf Kaptein lasi allohvitseri maha, jooksid mässajad laiali. Balti jaama tormanud relvastatud rühm kuuulutas jaama korrapidaja arreteerituks, tappis mitu politseinikku ja jaama ilmunud teedeministri Karl Karki. (Kuna mäss seiskas reisirongid, läks minister Balti jaama asja uurima ning sai jaamatrepil kuulitabamuse). Võitlus käis ka Vene ja Apteegi tänava ristmikul postimaja juures. Selles osales Tartu garnisoni ülem Ernst Põdder. Vanaks Õkvaks hüütud kindral oli Tallinnas komandeeringus ning sattus kasiinos sõpradega napsitama. Vastu hommikut märkas ta lahingut ning tormas koos kaaslastega tulevahetusse.
Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised ,,brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Küüditamise algus 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju ning asjade kokkupakkimiseks anti umbes . Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.
Lepiku surmaga seotud üksikasjad. Märtsis 1945 tuli see major uuesti koos nelja sõjaväelasega ja tea tas, et jaanuaris maetud K. Lepiku haud avatakse surnu isiku kindlakstegemiseks ning mind kutsutakse selle juurde tunnistajaks. [--/ Mina pidin kinnitama, et kirstusle-baja on ikka K. Lepik, mitte aga Jüri Uluots. 5. mail 1945 tuli jälle sama major, et mind toimetada Viljandi NKVD-sse mõningate teadete andmiseks. Viljandis viidi mind NKVD ülema major Johan Mäe juurde, kes kuulutas mind arreteerituks. Läbiotsimine oli põhjalik: kõik tõmblukud ja nööbid lõigati ära, võeti alasti, kästi kükitada ja tõmmati veel teatud kohast peoga läbi. Kambrid olid kitsad ja muidugi väga umbsed. Toidunorm oli nagu kõikjal. Tavaline lõunasöök oli veega keedetud hapukapsasupp. Öösiti kostis kambrisse peksuhoope ja meeste karjeid. Oli õudne. Tallinna Patareis algasid uurimised Kaarel Liidaku (Karl Lepiku) asjus. Mind ,,töötlesid" kolm vene ja üks eesti uurija
suuremad elumajad. Toimus agraal reform, talude maksimaalseks suuruseks möörati 30ha. Novembris 1940 viidi läbi rahareform, mille käidus eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1kroon = 1,25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1kroon = 10 rubla vastu). 14 juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deproteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituks , ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtuotsust. 1941a eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Väga paljud Eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vastu koos Soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000 Eesti põgenikust Jalaväerügement 200. NSV Liitu evakueeriti umbes 25000 Eestlast
Ametiühingud muudeti valitsuse käepikenduseks. 16. 1941. a. (14)juuniküüditamine oli administratiivse omavoli akt, sest ohvritele ei antud võimalust endi kaitseks sõnagi öelda. Öösel piirati majad ja korterid sisse, inimesed aeti üles ja ette loeti väljasaatmise otsus. Siis anti aega (20 min. - 1h) lubatud asjad kokku panna ning valve all toimetati pered raudteejaamadesse, kus mehed eraldati ülejäänud pereliikmetest, sest mehi loeti arreteerituks, teisi aga väljasaadetuteks. Mehed viidi vangilaagritesse, teised aga asustati Venemaa küladesse laiali. Olemasolevatel andmetel küüditati Eestist 1941. a. juunis 10157 inimest. KORDAMISKÜSIMUSED(lk328) 1. Sakslaste sissetung Eestisse. 2. Hävituspataljonide tegevus Eestis. 3. Metsavendade tegevus. 4. Tallinna vallutamine Sakslaste poolt. 5. Saksa okupatsioon Eestis. 6. Eestlased Saksa sõjaväes. 7. Eestlased NSV Liidus. 8. Eesti laskurkorpuse loomine ja selle lahingutegevus. 9
annaabi.ee 
