29. september – Lahingutegevus Lääne-Eesti saartel. 24. november 8. oktoober Tehumardi öölahing. 1945 kuni 8. maini Saksa sõjaväes teenivate eestlaste võitlus Tšehhoslovakkias ja Saksamaal. 10. aprill – 8. Eesti laskurkorpus Kuramaa lahinguis. mai kuni 15. USA armees ja laevastikus teenivad eestlased Vaikse ookeani lahinguis. augustini Sõjajärgne stalinismi-, liberaliseerimis- ja seisakuaeg (1945–86) Venelaste tulekul alanud arreteerimislaine jätkumine; tööstuse erasektori kaotamine; 1945 algas eestlastest metsavendade võitlus, mis jätkus ka järgmistel aastatel (metsades u 15 000 relvastatud meest). Venelaste ja muude NSV Liidu rahvaste hulgalise sisserännu algus (Eesti rahvaarv jaanuar oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud 282 000 inimese, s.o ühe neljandiku võrra). 1946 Tegutsema hakkas ENSV Teaduste Akadeemia.
missuguse hävituspataljoniga oli ühel või teisel juhul tegemist. Üksikasjalisemaid andmeid hävituspataljonide tegevuse kohta on saadud nende liikmete ülekuulamisprotokollidest ja hävituspataljonide säilinud dokumentidest, nagu tegevuspäevikud, ettekanded kõrgemaile juhtidele ja asutustele jne. Sakslaste poolt veel hõivamata aladel aga üha süvenes punane terror, mis oli tugevnenud juba sõja puhkemisel. Algas ulatuslik arreteerimislaine ning rinde lähenemisel hakati puhastama vanglaid. Kurikuulsaks said hävituspataljonid aga metsavendade ja teiste "rahvavaenlaste" tabamiseks korraldatud haarangutega, mille käigus piinati ja tapeti vangilangenud metsavendi ja nende perekondi, põletati talusid, hävitati vara, rööviti. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSVLi tagalasse toimetati 32 000-33 000
annaabi.ee 
