Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648
valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja- Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja. Abielu 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. Pätsi maapakku minekul jäi abikaasa koos esimese poja Leoga Eestisse. Tema teine poeg sündis maapaos oleku ajal. K. Päts presidendiks Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu
Igasse maakonda saadetakse Eesti NSV RJM volinik. Igale maakonnale kehtestatakse väljasaadetavate perede arv pluss reserv). NSV Liidu MN 29. jaanuari otsusega nr.390-139ss oli juba ametlikult kindlaks määratud igast Balti liiduvabariigist väljasaatmisele kuuluvate inimeste arv ja kategooriad. Eestist tuli otsuse kohaselt välja saata 7500 perekonda 22 500 inimesega. Järgmise etapina oli (ENSV RJM) korraldus väljasaadetavate arreteerimiseks ja eselonidesse toimetamiseks pealelaadimispunktidesse. Eesti NSV Siseministeerium (ENSV SM) seevastu oli kohustatud toime tulema "konvoirolliga" - eselonide koostamise ning nende sihtpunktidesse saatmise ehk operatsiooni teise poolega. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi allüksuste tegevust juhtis minister Boris Kumm, Eesti NSV Siseministeeriumi Aleksander Resev, RJM-i sisevägede tegevust koordineerimis operatsiooni "Priboi" ajal NSV
aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja. 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. Pätsi maapakku minekul jäi abikaasa koos esimese poja Leoga Eestisse. Tema teine poeg Leo sündis maapaos oleku ajal. 5 Esimesed paar aastat elas Päts Sveitsis, kus ta uuris maa- ja sotsiaalküsimusi, töötas
maalistuudio osavõtjaid 1905 6. veebruar 1905.a. 1905 26. november Tartus revolutsiooni protestimiiting asutatakse Eesti Tartu Ülikooli aulas Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas 1905 aprill algavad politseiaktsioonid 1905 november Tallinnas revolutsionääride luuakse esimesed arreteerimiseks ametiühingud 1905 24. juuni Tallinna tööliste miiting Nõmmel 1905 november Tallinnas luuakse 1906 tegevust alustab Eesti esimesed ametiühingud Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS) 1905 10. detsember Tallinnnas ja 1906 12. august eesti kutselise Harjumaal kuulutatakse välja teatri algus: avatakse sõjaseisukord (kestab kuni 1908): "Vanemuise" uus teatrimaja algavad massilised vahistamised, (A
Koos nendega vastutavad oma tegevu- se eest ka kohalikud ametiisikud, sest NKVD operatiivgrupi tegevus sai võimalikuks nen- de kaasabil. Esile tuleb tõsta järgmisi isikuid: siseminister Maksim Unt, kes koordineeris Eesti Vabariigi politseiasutuste ülevõtmist ja nende edasist tegevust; sisekaitseülem Harald Haberman, kes koordineeris igapäevast tegevust siseriikliku julgeoleku vallas ja kes andis korralduse vähemalt üheksa hiljem hukatud või vanglas surnud inimese arreteerimiseks; 1940. aasta juulis Politseitalituse direktoriks määratud Murro ja abidirektor Kumm; polii- tilise politsei komissarid ja ametnikud (eriti Tallinna komissar Aleksander Reinson), kes 12 määrati ametisse 1940. aasta juunist kuni augustini ja kelle korralduste või tegevuse tagajär- jel vahistati mitusada inimest, kes anti NKVD operatiivgrupi kätte ja kellest enamik hiljem hukati või hukkusid NSVLi vangilaagrites. 1940
oma koopiad, tehes seda kasutaja nimel, kuid märkamatult. Melissa autor tabati, selleks osutus 31-aastane New Jerseyst pärit programmeerija David L. Smith. Smith mõisteti 9. detsembril süüdi ja karistati 10-aastase vangistusega ning 400 000 dollarilise trahviga. 20 Leiti ka viiruse CIH autor Taiwani Tehnoloogiaülikooli üliõpilane Cheng Ing-hau, kuid kuna kohalikel firmadel tema vastu kaebusi ei olnud puudus politseil alus tema arreteerimiseks. 7. mail tungisid viirused graafikapaketi CorelDraw valdustesse. Skriptikeeles kirjutatud viirus Gala oli esimeseks viiruseks, mis suutis nakatada nii CorelDraw enda, kui ka Corel PhotoPainti ja Corel Ventura faile. Suve algul puhkes ohtliku võrguussi ZippedFiles epideemia. Viirus kujutas endast EXE-faili, mis peale süsteemi juurdumist hävitas mõningate populaarsete rakenduste failid. Kuigi oma levikult jäi see uss alla Melissale, tekitas ta oluliselt suuremat kahju.
Weimari vabariigi standardite järgi) ja ta valitsus oli alguses koalitsioonivalitsus. Kuid teiste organisatsioonide tasalülitamine algas juba samal talvel. Tee diktatuurile 27.02.1933 süttis põlema Reichstagi hoone. Koheselt tuvastati, et tegu oli süütamisega ning süüdistati kommuniste. President Hindenburg allkirjastas Hitleri pealekäimisel Reichstagi põlemise dekreedi, millega valitsus sai üsna vabad käed kommunistide ja teiste poliitilieslt kahtlaste tegelaste arreteerimiseks, jälgimiseks ja hirmutamiseks. 5.03.1933 toimusid uued Reichstagi valimised, ent NSDAP eii saavutanud neil absoluutset enamust. Küll aga oli enamus parempoolsetel ja Kommunistliku Partei keelustamise järel oli Hitleril Reichstagis piisav toetus. 23.03.1933 võttis Reichstag vastu seaduse, millega Hitleri valitsus sai õiguse ilma Reichstagi otsuseta seadusi välja anda (Ermächtigungsgesetz). Sellega oli Hitler koondanud enda kätte nii täidesaatva kui seadusandliku võimu. Peatselt
Ta võtab osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest ja täidab hiljem agaralt talle usaldatud ülesandeid. 1905. aasta detsembris kehtestati seoses revolutsiooni algusega Baltimaadel sõjakohus ja algas politseiterror Eesti linnades. Tartus vahistatakse massiliselt inimesi, ,,Uudiste" toimetuses tehakse läbiotsimine. Vildel õnnestub otsesest allikast teada saada, et varsti on tulemas korraldus tema arreteerimiseks. Koos naisega sõidab Vilde Tartu lähedasse Haage mõisa, kus elas Linda tädi T. Vilberg. Kui olukord muutub veelgi pinevamaks, otsustavad nad rongiga Peterburisse sõita. Enne minnakse veel Tallinnast läbi, et vanematelt ja õelt raha laenata ja 1906 aasta eesimestel päevadel suunduvad nad Peterburi ning algab Vilde 14 pagulaspõlv, mis kestab üle üheteistkümne aasta. Vilde vahistamissüüdistuse aluseks olid
predestinatsiooni – eriti Calvin. Kaks tuntuimat reformikirikut on, aga eriti olid, luterlus ja kalvinism. Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther naelutas kirikuuksele oma 95 teesi, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskiri) müügi. 1521 aastal Wormsis toimunud riigipäeval nõuti Karl V initsiatiivil Lutherilt, et ta loobuks oma õpetusest, kuid Luther lausus oma kuulsa ‘siin ma seisan ja teisti ei või.’ Keiser andis välja edikti Lutheri arreteerimiseks, kuid keisrivastane Saksi kuurvürst varjas teda. Lutheri suhteliselt mõõdukale kirikule lisaks tekkis arvukalt radikaalseid sekte (anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia sõdade mõju. 1536. aastal pani J. Calvin aluse kalvinistlikule suunale reformeeritud kristluses. 1541 võttis võimu Genfis – kalvinism levis Madalmaadesse, Prantsusmaale, kus neid tuntakse
Esimesel etapil, seda alates 1941. aasta juuli keskpaigast, arreteeriti juute üldiste tagalapuhastusaktsioonide käigus kohe pärast vastava piirkonnna langemist Saksa vägede kontrolli alla. Sellisel puhul toimus see Saksa sõjaväevõimude (välikomandandi) ning mitte veel operatiivkomando korraldusel. Arreteerimiste ja hiljem ka hukkamiste vahetuks teostajaks olid enamasti eestlastest metsavennad, Omakaitse liikmed või politseinikud. Puudus üldine korraldus kõigi juutide arreteerimiseks, kuid kahtlusalustena arreteeritute hulgast sorteeriti juudid välja ning paigutati eraldi ruumidesse. Enamikul juhtudel olid sel perioodil hukatavad mehed. Surmaotsuste langetamine toimus erinevalt, kuna okupatsioonivõimu struktuurid ei olnud selleks ajaks veel tervikuna välja kujunenud. Olemasolevad andmed näitavad, et formaalne otsuse langetamine delegeeriti eestlastest ametnikele, kelle otsused pidi aga kinnitama kohalik Saksa välikomandantuur või erikomando (Sonderkommando). 10
annaabi.ee 
