Põhjus: Ungaris 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Tulemus: Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) Osalejad: Saksa LV ja Saksa DV. Põhjus: 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast
Ungari ülestõus 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad
a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. 6. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS GAMAL ABDEL NASSER oli Egiptuse poliitik ja sõjaväelane, riigi teine president aastatel 1956–1970. 1956. aastal sai temast Egiptuse president, kes alustas sotsialistlikke reforme: veel samal aastal, 26. juulil riigistas ta Suessi kanali, mis põhjustas Suessi kriisi, mille ajal Suurbritannia ja Prantsusmaa
Ungari ülestõus (1956) 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd
annaabi.ee 
