Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .....................................................................................................................................................4 Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases...................................................................................4 Amorfsete ainete omadused..................................................................................................
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt
Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained
o Halogeenimine Benseen + Cl2 → benseen-Cl + HCl o Nitreerimine Benseen + HONO2 → nirtobenseen + H2O 7. Benseeni omadused, saamine, kasutamine o Mürgine lahusti o Vees ei lahustu o ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride tooraine o kantserogeenne o (saamine) 8. Märksõnad aromaatsetest ühenditest o Dioksiinid – põllemisjäägid (paberitööstus, metallurgia, prügi põletamine) PVC Kantserogeenne Läänemeres suur reostus 9. Heterotsüklilised ühendid o Nikotiin – tubakataimes, tekitab sõltuvust o Morfiin – moonikupra piimmahlas, valuvaigisti, tekitab sõltuvust o Kofeiin – kohvi- ja teepõõsas, ergutava toimega, sõltuvust ei tekita
või äkksurma. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa ja vereloomet. Nahale sattudes tekitavad põletushaavu. Mitte kõik aromaatsed ühendid pole mürgised. Benseenituum esineb bensoehappes (E210). Seda sisaldavad aspiriin, sahhariin, vanilliin. 3. KEEMILISED OMADUSED. Oksüdeerumine. Aromaatset tuuma iseloomusta suur energeetiline püsivus. Seepärast on aromaatsed tuumad tavaliste oksüdeerijate suhtes küllaltki vastupidavad. Aromaatsetest tuumadest kergemini oksüdeeruvad tuumaga seotud alküülrühmad. METÜÜLBENSEEN e. BENSEENKARBOKSÜÜLHAPE e. TOLUEEN BENSOEHAPE. Benseenituuma sisaldavad ühendid põlevad tahmava leegiga. Elektrofiilne asendusreaktsioon. -elektronpilv ulatub tasandist välja, seega on kättesaadav elektrofiilide ründele. Niisiis aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, temaga reageerimine algab elektrofiili ühinemisega.
ja poolkoks. Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17% põlevkivist), ta sisaldab ka vähem(2-3%)bensiinfraktsioon. Kukersiidi utteõli on keeruline segu, mis kooseb küllastunud ja küllastumata atsüklilisest ja nafteensetest süsivesikutest, aromaatsetest süsivesnikest, fenoolidest ja ketoonidest, temas on vähesel määral karboksüülhappeid, eetreid ning väävlit, lämmastiku jmt. elementi sisaldavaid ühendeid. Utteõli iseloomustab suur fenoolide ja l-alkaanide sisaldust. Põlevkiviõlist saadakse mitmesuguseid aineid ja preparaate. Generaatorigaasi põhikomponendid on lämmastik ja süsinikdioksiid; ta sisaldab ka süsinikoksiidi, küllastunud
iseloomuliku iseloomulikulõhna. lõhna. Harilikult Harilikult saadakse saadakse neid neid lilledest, lilledest, lehtedest, lehtedest, vartest, vartest, koortest, koortest, aromaatsetest aromaatsetesttaimedest taimedestvõi võipuudest puudestdestilleerimise destilleerimiseteel. teel. Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses, nad ei ole rasvased Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses, nad ei ole rasvased ega ega õlised. õlised. Nad Nad onon lenduvad,
tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada. Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme
kulub väidetavalt vaid 1 ühik fossiilset kütust 17 ühiku biokütuse toomiseks, on rapsiseemne kasutamine toorainena väga ebeefektiivne. [7] Teise põlvkonna biokütused on kütused, mille abil saab CO 2 bilanssi oluliselt parandada. Esimese põlvkonna biokütuste puhul see nii väga suur võit ei ole, sest nende tootmiseks kasutatakse suures mahus fossiilseid kütuseid. Seda kütust võib igas vahekorras 6 fossiilkütustega segada. Ta on vaba aromaatsetest ja väävlitsisaldavatest ühenditest, tõstab kütuse tihedust, ei tekita põlemisel mootoris tahkete osiste emissiooni, mistõttu ei mürgista katalüsaatorit. Teise põlvkonna biokütused on ka puhtalt diiselmootorites ilma neid modifitseerimata kasutatavad. [13] Teise põlvkonna biokütused annavad eeldatavasti üle 50% enam energiat, kui nende tootmiseks on kulutatud. Need biokütused, mille turuletulekut eeldatakse 1015 aasta pärast,
§ 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse kohviekstrakti ehk lahustuva kohviekstrakti ehk lahustuva kohvi (edaspidi kohviekstrakt) ja siguriekstrakti ehk lahustuva siguriekstrakti ehk lahustuva siguri (edaspidi siguriekstrakt) kohta. (2) Määrust ei kohaldata toote café torrefacto soluble kohta. § 2. Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded (1) Kohviekstrakt koosneb röstitud kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel saadud lahustuvatest ja aromaatsetest kohvi koostisosadest ning lahustumatutest õlidest ja teistest lahustumatutest ainetest, mida ei ole võimalik tehnoloogiliselt kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel eraldada. 9 Hanna Seeder Tooterühma analüüs (2) Kohviekstrakt saadakse röstitud kohviubade veega ekstraheerimise teel, kusjuures
mille mõju organismile on vastupidine alkaloidide omale. Parkained on mõrkja maitsega, nende hulgast sõltub tee maitse ja ka (pruunikaspunane) värvus. Osa parkainetest lahustub vees kiiresti, osa aga tunduvalt aeglasemalt või üldse mitte. Parkainete sisaldust jäätees saab kaudselt hinnata nii joogi värvuse kui ka etiketil märgitud tee-ekstrakti hulga järgi. Lisandid annavad lõhna ja maitse Tee lõhn ja maitse sõltuvad selles leiduvatest aromaatsetest ainetest, peamiselt eeterlikest õlidest. Aroomiaineid on looduslikes teelehtedes, neid tekib juurde lehtede kuivatamisel ja kääritamisel. Et jook mõjuks hästi ja värskendaks, pööratakse jäätee lisanditele suurt tähelepanu. Tuntum maitsetugevdaja on sidruniekstrakt või -mahl, kuid müügil on ka virsiku- ja õunamaitselist ning troopiliste puuviljade aroome sisaldavat jääteed. Sidrunimahl muudab jäätee ka mõnevõrra heledamaks. Poe-jäätee on mõeldud kohe joomiseks
Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1. 1. 2 Diiselkütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest. Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3%
PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Süsiniktint: Vanimaks tindiliigiks on süsiniktint ehk tuss, mida tunti juba Vanas- Egiptuses ~2500 eKr.. Kirjutamiseks kasutati roosulge.Hiina - Tint koosnes tahmast, liimainest ja aromaatsetest lisanditest. Parima kvaliteediga tindid koosnesid kuni20 komponendist.Euroopa - Süsiniktint (tuss) koosnes jahvatatud tahmast, veest ning liimainest. Tahma saadi küünalde, mesilasevaha, lina - ja kanepiseemneõli, oliiviõli, viiruki, pigi ja mitmesuguste loomsete õlide põletamisel.. Lahustina kasutati vihmavett, valget veini, äädikat. Süsiniktint võib alusmaterjalilt lahti murduda, eriti pärgamendilt. Süsiniktint on paks, kuna
maikellukesesarnane lõhn. Hüdroksüheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüdi lubatakse kasutada ainult piiratud koguses, sest see võib vallandada allergilise reaktsiooni inimestel, kes põevad ekseemi. (Erin, 2009) Joonis 7. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüdi joonvalem 2.2.5. Linalool Linalool on looduslikult esinev terpeenalkohol, mida on leitud paljudest lilledest ja teistest aromaatsetest taimedest. Üle 200 taimeliigi toodavad linalooli, peamiselt huulõielised, loorberilised ja tsitrulised, kuid ka kased jm taimed troopilisest boreaalse kliimavööndini. Linalooli sulamistemperatuur on -20oC ja keemistemperatuur 200oC ning on vees lahustuv aine (Vikipeedia, 2013). Selle molekulvalem on C10H18O ning selle joonvalem on näidatud joonisel 8. Kuna linaloolil on meeldiv lõhn, siis kasutatakse seda enesehooldusvahendites lõhnaainena
Mida vähem on tselluloosiga kaasnevaid aineid, seda tugevam ning vananemisele vastupidavam on tselluloosikiud ning nendest valmistatud paber. Süsiniktint Vanimaks tindiliigiks on süsiniktint ehk tuss, mida tunti juba Vanas-Egiptuses ~2500 eKr. Tahm segati kummivaigu nõrga lahusega. Sideaineks kasutati ka härja sarvedest valmistatud liimi. Kuivatati ning vormiti väikesed ümmargused koogikesed. Kirjutamiseks kasutati roosulge. Hiina - Tint koosnes tahmast, liimainest ja aromaatsetest lisanditest. Parima kvaliteediga tindid koosnesid kuni 20 komponendist. Euroopa - Süsiniktint (tuss) koosnes jahvatatud tahmast, veest ning liimainest. Tahma saadi küünalde, mesilasevaha, lina - ja kanepiseemneõli, oliiviõli, viiruki, pigi ja mitmesuguste loomsete õlide põletamisel. Sõltuvalt materjalist ja tahma saamise viisist on saadud pigmendi värvus kollasest siniseni. Sideainena kasutati mandli- või ploomipuuvaiku, riisi- ja nisutärklist, loomset liimi ja kalaliimi
Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt võimendab veelgi nikotiinivajadust. (Nestor, 2014) 1.3 Suitsetamise mõju organismile Kõiki sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine, millest vähemalt 60 on tõestatult vähki tekitavad. Näiteks nikotiin, tõrv, vingugaas, benseen, formaldehüüd, akroleiin. Nikotiin ise ei põhjusta küll vähki, kuid on sõltuvuse allikaks. 5 Tõrv on komplekssegu aromaatsetest süsivesinikest, sisaldades selliseid aineid nagu nitrosoamiinid, aromaatsed amiinid, benspüreen, millest mitmed on tugeva vähkitekitava toimega. Suitsetamine avaldab mõju kõigile elundsüsteemidele. Arstide andmetel on Rootsis umbes 10 000 surmajuhtu aastas tingitud suitsetamisest. Vähemalt 20 % vähijuhtude põhjuseks on samuti suitsetamine. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Mida teeb suitsetamine sinu organismiga: - pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb;
Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari. Tänaseks on kohvist saanud tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu ning jääb kogu maailma käibega alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi, seega on see maailma populaarseim jook. 3.1 Kohviekstrakti koostis- ja kvaliteednõuded Kohviekstrakt koosneb röstitud kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel saadud lahustuvatest ja aromaatsetest kohvi koostisosadest ning lahustumatutest õlidest ja teistest lahustumatutest ainetest, mida ei ole võimalik tehnoloogiliselt kohviubade vesiekstrakti kontsentreerimisel eraldada. Kohviekstrakt saadakse röstitud kohviubade veega ekstraheerimise teel, kusjuures happe või alusega hüdrolüüsimist ei kasutata. Kohviekstrakt peab sisaldama kohvikuivainet: kuivatatud kohviekstrakti puhul vähemalt 95 massiprotsenti; pastataolise kohviekstrakti puhul 70 kuni 85 massiprotsenti;
soojaverelised Mulla orgaaniline aine Orgaaniline aine moodustab kogu mullast 2-10% (keskm. 4%) haritavatel maadel. Kogu org. aine mullas on prit mikroorganismide, taimede ja loomade jnustest. Suurim osa org. ainest prineb taimedest. Phiosa orgaanilisest ainest esineb mullas huumusena (suure molekulmassiga pruun vi must aine). Huumus koosneb osalisest lagunenud org. ainest, mille mikrobioloogiline lagunemine on vga aeglane. Huumus on juhusliku jrjestusega polmeer, mis koosneb aromaatsetest ja heterotsklilistest rngastest. Huumuse ruumiline struktuur on ksnakujuline, mis absorbeerib vett, ioone, org. molekule. Huumuse teke on peamiselt mikrobioloogiline protsess- orgaaniliste polmeeride lagundamine monomeerideks ja sellele jrgnev polmerisatsioon spontaansete keemiliste reaktsioonide vahendusel. Mulla keemilised ja fsikalised omadused pH, enamik mulla mikroobe eelistab pH vahemikku 6-7 Mullahorisontide thised mulla iseloomustustes: Toitained
annaabi.ee 
