lühikest aega. 1844. aastal on õpetajaks tulnud Jaan Pääsuke. Kaua ta siin töötas, pole teada. Nurtu kooli IV klass 1927. a kevadel. Õpetajad L. Oviir ja Al. Emmo Küllap meenutatakse veel Madis Leisbergi. Mälestused kõigi nende kohta puuduvad. Edasi on teada, et 1857. aasta sügisel tuli Nurtusse õpetajaks Hans Immar. Ta on õppinud Jädivere seminaris, mille 1857. aasta kevadel ja nähtavasti siis sügisel Nurtusse tulnud. H. Immari kohta räägitakse, tema armuvahekorrast ühe taluteenijaga, kellega tal on laps olnud ja H. Immar on C. Ed. Harteni poolt ametist vallandatud. Kindlasti on ka teada see, et 1859. aastal tuli Nurtu kooli uueks õpetajaks Peeter Kamarik. Sama aasta kevadel on ta lõpetanud Jädivere seminari. Pärit oli ta Päärdu mõisast, kus ta vanemad olid mõisateenijateks. Nurtus pidas P. Kamarik kooliõpetaja ametit ühtejärge 29 aastat kuni 1888. aastani. Siis nagu varem mainitud, ostis Kooli talu ja hakkas põllumeheks.
lõpuks sugugi kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks täiesti ära piinatud Anna viskub rongi alla ning sureb, jättes maha 2 last ning mehe, kes teda armastas ja imetles, sest oma ilu, harituse ja graatsiaga ei olnud kedagi külmaks jätnud. Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta, aga naine mitte? ,,Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas." Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks? Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? Anna hurman, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline,
Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta, aga naine mitte? ,,Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas." Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks? Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? 1899 "Ülestõusmine" Piibli ja Jumala Sõna najal ärkamine. Peategelane Nehljudov
On selge, et kui nauding poleks hüve, siis õnnelik inimene ei naudiks elu. Need, kes ütlevad, et piinlev või suurtesse õnnetustesse langenud inimene on õnnelik, kui ta on hea inimene, ajavad tahes- tahtmata tühja juttu, väidab Aristoteles. Kehaliste hüvede puhul on liialdus olemas ja kõlvatule inimesele on omane taotleda liialdatud, aga mitte paratamatuid naudinguid. Aristoteles arutleb nii: Tunnevad ju kõik mõnu hõrgutavatest toitudest, veinist ja armuvahekorrast, kuid mitte kõik selliselt, nagu peab. Naudingute tugevuse tõttu taotlevad kehalisi naudinguid need inimesed, kes ei saa muudest asjadest mõnu tunda. Aristotelese sõnadega öeldult: Hobuse, koera ja inimese naudingud on ju erinevad või nagu ütleb Herakleitos, et eesel eelistab pigem põhukuhja kui kulda on ju eeslitele toit kullast nauditavam. Erinevate liikide puhul on siis ka erinevat liiki naudingud, ühe ja sama puhul see tõenäoliselt ei erine
annaabi.ee 
