Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Ärni, kes võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma
Worms, Mainz, Maria Laach, Speyeri 14.Mille poolest erinesid romaani stiili kujud ja asukoht tänapäevasest ümarplastikast? Vastu seina, Näoilmed naiivsed, pole likuvad, pole hästi kujutatud 15.Kohe Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi algul valitsesid 3 samanimelist keisrit (nende ajastu).Kes? Otto 16.Seletage mõisted: 4p 1.krutsifiks-Jeesuse risti löödud kuju 2.tabernaakel-Kapp, kus hoitakse armulaualeiba 3.võidukaar-Vallutamise auks ehitatud kaar 4.relikviaar-Laegas, kus hoitakse reliikviat 17.Milleks olid kloostrites järgmised ruumid? 5p 1.refektoorium-söögisaal 2.parlatoorium-rääkimisruum 3.skriptoorium-kirjutamisruum 4.lavatoorium- 5.dormitoorium-Magamisruum 18.Milles seisnes suurim probleem kiriku ehitamisel, raskeim osa ehituses? katus 1p 19
läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähnu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas
armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kiviräha kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde – teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas
Andrus Kivirähk? Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on palju lustakama ja positiivsemalt meelestatud. Kus näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on
Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel.
armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähni kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas
a) harilik küünlajalg, mis seisab jalal b) ripplühter, mis ripub laest c) seinalühter, mis kinnitub seina külge kroonlühter--ripplühtri liik , kirikus koori või peaaltari kohal rippuv paljude küünla- või lambipesadega ripplühter. ampel--ripplamp ühe või mitme leegiga. kandelaaber--mitmeharuline suur küünlajalg. seinabraa--mitmeharuline seinalühter. Armulaud. hostia--oblaat--armulaualeib kristlikus kirikus. sakramendiorv--kiriku põhjaseina ehitatud niss, kus hoiti armulaualeiba, hiljem arnes sellest gooti sakramendimajake. Vanemates kirikutes siiani kasutusel. tabernaakel ehk sakramendimajake--kapitaoline kirikumööbel armulaualeiva ja armulauariistade paigutamiseks. Gooti arhitektuuri vormidega rikkalikult kaunistatud puust või kivist miniatuurne majake, mis toetub sambataolisele soklile ja on sageli kaunistatud väikeste skulptuuridega. tsiboorium--a) vt. altariteema juures. b) kunstipäraselt kujundatud kõrge hoiunõu hostiale, sarnane tabernaakliga
Kristuse ja usuga. Kõik on häälestatud kõigi asjade religioossele mõistmisele ja hingesttulev usk teeb läbi tohutu arengu. Kuid selles küllastatud õhustikus ei saa religioosne pinge, tõeline transtsendents, väljaastumine ,,siit ja praegu-st" pidevalt kohal olla. Kui pinge kaob, siis tardub see, mis oli ju määratud äratama jumalateavust, hirmuäratavaks argisuseks, hämmastavaks siinpoolsuseks teistpoolsuse vormides. (162) ,,Veloir Dieu" [ Jumalat nägema] oli tavaütlus, kus nähti armulaualeiba üles tõstetuna. (166) ,,Roosiromaan" Kiriku moraali languse alged (170) Missa vähene austus (loba, viisakusvaidlused ringikäigud). Kirikus ,,kaaslaste otsingud" (maised ihalused, vaatamised). Devotio moderna (172) uus kaasaegne pühendumine hilisk.aja Madalmaadel levinud vagadusliikumine, mis väärtustas individuaalset pühendumust usule. .... Nii rikutakse noorsugu, ütleb ta (Gerson): laste juures kiidetakse häbematut näoilmet,
Hostia (pühitsetud armulaualeiva) rüvetamine Samamoodi süüdistati juute Püha Õhtusöömaaja ehk hostia pühade elementide rüvetamises otsekui püüaksid nad Kristust uuesti risti lüüa. 1298. aastal põhjustas hostia pühaduserüvetamise süüdistus kogu Röttingeni juudi kogukonna põletamise tuleriidal. Samad ründajad jätkasid juutide massimõrvadega ka mujal Saksamaal ja Austrias. Arvatakse, et siis mõrvati 100 000 juuti ja hävitati umbes 140 juudi kogukonda. Prahas sai armulaualeiba kandev preester riivamisi pihta juudi laste poolt mänguhoos visatud liivaga. Vahejuhtum põhjustas veresauna, kus mõrvati 3000 juuti. Häbimärk 1215. aastal kuulutas paavst Innocentius III kokku kutsutud IV Lateraani kirikukogu, et 4. Moosese raamatu 15:37-41 alusel peavad juudid kandma riideid, mis neid teistest eristaksid (sama piirang, mis kehtis ka saratseenlaste ja hiljem ketserite, prostituutide ja pidalitõbiste jaoks). Sellele lisaks pandi nende riietele eristusmärk,
sellele lisandub väline märk, seetõttu on piibellikud sakramendid ainult ristimine, armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks). Kristlus on armulaua elementides kohalolev, aga ta rõhutab justnimelt seda sakramenditõotuse sõna, ehk seda nähtavat sõna. Ta on vastu sellele katoliiklikule armulauaõpetusele, mis toetus põhimõtteliselt kolmele printsiibile: a) ilmikutele karikat ei antud, said ainult armulaualeiba, b) oli kogu missa armulaua tõttu ohvriiseloomuga, c) transsubstantsatsiooniõpetusele (kõneleb sellest, et armulauas juhtub nii, et armulaua nähtavad elemendid vein ja oblaat säilitavad oma kvaliteedi, aga saavad armulauas juurde jumaliku kvaliteedi). Kui mõtleme nt protsessina, kui lumi sulab ja temast saab vesi, siis selle transsubstantsiatsiooni järel säilib nii lume kuju kui ka toimub protsess, et lumest saab vesi = mõlemad säilivad