Inglismaal kujunes romantismi üheks osaks sentimentalism, mida iseloomustas moraliseerimine, ülim halemeelsus, religioosne värving. See kõik tõi esiplaanile kannatava inimese rahvahulgast ning kurjus leidis alati karistuse. George Gordon Byron: Ta pärineb aristrokraatsest suguvõsast, sündinud Londonis, kuid lapsepõlve veetis sotimaal. Byron sai hiilgava hariduse, käis ka Cambridge´i ülikoolis. Byroni esimene luulekogu ,, Jõudetunnid" sisaldas nooruslikke armuelamusi ja meenutusi lapsepõlvest Sotimaa looduse keskel. ,,Laps olla muretuna veel" räägib muretust elust Sotimaal. ,,Mu hing on morn" viiul. Byroni küpse loomingu järk algas püroeetilise poeemiga ,, Childe Haroldi palverännak"(ränd), mis räägib üksikisiku konfliktist ühiskonnaga. See on poeetiline reisipäevik, mis ülistab vabadust, peategelaseks maailmavalu käes piinlev uhke ja üksildank aristrokraat, kes on vaenujalal nii ühiskonna, kui iseendaga
Child on noore aadliku tiitel. Kirjanik unustab selles poeemis teatud mõttes oma tegelaskuju ja pigem annab ta hinnanguid poeemi sündmustele. Teose erakordus seisneb selles, et ta tõi sellesse oma kaasaja ühiskondlik- poliitlised sündmused ja probleemid. Ükski teine ei olnud teinud seda seni. Byron püüdis üldistada kohe oma kaasaja probleeme üldistada ja oma loomingusse lisada. Poeemis on põimitud iseenda läbielamised, sündmused ja isikliku elu intiimseid seiku ja armuelamusi. Poeemis ülistab ta hispaania talupoegade kangelaslikkust ja uhket mehisust sõjas Prantsuse vägede vastu. Samas vahelduvad lahingu kirjeldused piltidega hispaania naiste välimuse ja vaimu kauniduse kiitmisega. Byroni paelub hispaania juures see, et seal ta tunnetas vabaduse iha. Poeema Kreeka peatükki läbiv motiiv on kaasaelamine Kreeka rahvale kes oli Türgi ülemvõimu all. Poeet meenutab Kreeklaste minevikku, iidset kultuuri ja samas seostab ta oma