Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus
+ vastaste seas paanika tekitamine -Suur ning lihtne tabada -Jäi kinniosades kohtades Sõda merel Allveelaevade kasutamine Sakslased uputasid Inglise reisilaeva Lusitania Sõjatehnika areng Keemiatööstus Allveelaevastiku areng Lennuväe kiire areng Eluolu sõja ajal Elatustase langes järsult, toidupuuduse teke, levisid epideemiad. Naised pidid üle võtma meeste rollid Genotsiid Armeenia vastu Türgi ründas Vene alasid ning süüdistasid armeenlasi neile vastuhakkamises. Armeenlastele seati karmid piirangud, paljud tapeti ning inimesi saadeti Süüria kõrbe. Veebruarirevolutsioon 1917 veebruari lõpu poole puhkes revolutsioon Peterburi toiduainete halva varustamise tõttu. Tulemusena loobus Nikolai 2. troonist ning Venemaal kujunes välja kaksikvõim. Bresti rahu Venemaa ettepanek Saksamaale sõlmida vaherahu. Sakslased seadsid rängad tingimused, mille peale tahtsid enamlased läbirääkimisi venitada, kuid sakslasd alustasid uuesti sõda Venemaa vastu
Parrot, kellel oli lähedane sõprus keisriga, mis tagas ülikooli pideva rahastamise, ülikoolile ehitati peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. Tartust sai kuulus õppe- ja teaduskool, milles on õppinud ka nt astronoom Wilhelm Struwe, füüsik Moritz Hermann Jacobi ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 1805. aastal on õppinud seal koolis ka esimene eestlane. Tartu Ülikool sai kooliks paljudele rahvustele, lätlastele, poolakatele, armeenlastele jne. Venemaal toimunud muudatuste tõttu sätestati Eestis neljaastmeline ühtluskool: maakondades kreisikool (igas linnas, õpetati matemaatikat, loodusteadust ja geograafiat) ja kihelkonnakool, kubermangulinnades gümnaasium (Tartu ja Tallinn, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust) ja siis ülikool. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist ja siis kihelkonnakool
Seda seisukohta näib kinnitavat ka Piibel. Mäletatavasti jäi pärast suurt veeuputust Noa laev kinni Ararati mäele ja esimene töö, mil- le Noa ette võttis, oli viinapuu (st viinamarjapõõsa) istutamine. Kaukaasia- versioonile otsitakse tuge ka Antiik-Kreeka autorite tekstidest, alates Ho- merosest. Müüt argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele viitavat samuti veinimaa Gruusiale. Loomulikult meeldis see õpetus väga grusiini- dele, armeenlastele ja ka nõukogude võimule, sest kõik head asjad pidid ju Veinikultuuri-guru August Alop vinoteegis (veini-)sõprade ringis. sellelt maalt pärit olema. See on jäänud valdavaks teooriaks tänaseni. Mõni raamat ütleb aga, et vein sündis kusagil Eufrati ja Tigrise jõge- de vahel, sealsamas, kust pärineb vanim teadaolev inimkultuur. Tõenäo- kombeks. Purjutamist ei peetud heaks tooniks, seda kommet omistati