Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit. Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest. Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga umbes 1,15%. 3. Umbes 80% rahvastikust on türklased, 20% kurdid. Lisaks neile on veel araablasi, kreeklasi,armeenlasi, bulgaarlasi, juute jpt. 1915. aastal tungis Venemaa sõjavägi peale Kirde Türgile. Selle jal toetasid Venemaad Armeenia vabatahtlike üksused ja Türgis elavad armeenlased. Kartes armeenlaste Venemaa poolele üle minemist hakati neid deporteerima Techiri seaduse järgi (kuigi armeenlasi polnud seaduses mainitud). Sele tulemusel algas ermeenlaste genotsiid. Tollane siseminister käskis vahistada ja hukata armeenlaste kogukondade juhid ning
sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi rahvuseid. Sooline koosseis ja rahvastiku püramiid. Türgi suurimad linnad on: 1) Istanbul umbes 7.3 miljonit inimest 2) Ankara umbes 3.2 miljonit inimest 3) Izmir umbes 2.7 miljonit inimest Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja aleviidid). Leidub ka judaiste ja kristlasi
a.) Samal ajal tekkis sõltumatu Vaspurakani kuningriik Vani järve orus. Synikid asutasid kuningriigi Syniikias (tänapäeva Zangezury) Sevani järvest lõunapool (970-1166.a.) Samaaegselt tekkis mitmeid vürstiriike. Vaatamata arvukatele sõdadele toimusid just sel perioodil suur majanduse areng ja kultuuri õitseng. Kuid seejärel tungisid maale bütsantisid, kellele järgnesid türgi-seldzukid. Vahemere piirkonna kirdeosas asuvas Kilikiya orus, kuhu juba varem oli elama asunud palju armeenlasi, tekkis maaomanike nn ,,Pagenduse Armeenia". Esialgu oli see vürstiriik, aga hiljem (alates 1090.a.)- kuningriik (Kilikiya armeenia riik) , mille eesotsas olid Roubenite ja Lusignanide dünastiad. See riik eksisteeris kuni selle vallutasid egiptuse mamelukid aastal 1375. Tegelikult oli Armeenia territoorium osaliselt Gruusia võimu all, aga osaliselt mongolite võimu all (13.saj). 14. sajandil vallutasid ja rüüstasid Armeenia Tamerlani (Timur) hordid.
Armeenia üliõpilased osalesid rahvusliku võrdsuse, rahvaste enesemääramisõiguse ja isikuvabaduse eest peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid armeenlastele huvipakkuvatel teemadel". Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist, Tbilisist, Bakuust, susist, Karsist, Erzerumist, Aleksandropoolist, Etsmiadzinist, samahist ja mujalt. 1912. aastal ühinesid armeenia tudengid korporatsiooniks Armenia. Nii kaasmaalaskond kui ka korporatsioon korraldas koosviibimisi ning loenguid kodumaa ajaloost ja kultuurist, levitas armeeniakeelseid ajalehti ja kirjandust. Veebruaris 1916 lõpetasid mõlemad organisatsioonid tegevuse.
31% vägivaldsetest surmadest otseselt okupatsiooniarmee põhjustatud. 2004 aastal avaldatud uurimus, millest oli välja arvatud Falluja linn, hindas hukkunute hulgaks 100 000 Käesoleval ajal peetakse Iraagi pindalaks 437 370 ruutkilomeetrit. Rahvastik: Rahvastikust moodustavad 77 protsenti araablased ja 19 protsenti kurdid. Lisaks elab Iraagis rohkemaarvulisemalt veel türklasi, turkmeene, tsherkesse, asereid, pärslasi, assüürlasi, armeenlasi ja luure. Usundid: Usundiliselt on elanikest 59 protsenti islamiusulised shiiidid, mis tähendab, et valdav enamik elanikkonnast kuulub usu tõttu tagakiusatavate hulka. 37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid, 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid. Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas
+ vastaste seas paanika tekitamine -Suur ning lihtne tabada -Jäi kinniosades kohtades Sõda merel Allveelaevade kasutamine Sakslased uputasid Inglise reisilaeva Lusitania Sõjatehnika areng Keemiatööstus Allveelaevastiku areng Lennuväe kiire areng Eluolu sõja ajal Elatustase langes järsult, toidupuuduse teke, levisid epideemiad. Naised pidid üle võtma meeste rollid Genotsiid Armeenia vastu Türgi ründas Vene alasid ning süüdistasid armeenlasi neile vastuhakkamises. Armeenlastele seati karmid piirangud, paljud tapeti ning inimesi saadeti Süüria kõrbe. Veebruarirevolutsioon 1917 veebruari lõpu poole puhkes revolutsioon Peterburi toiduainete halva varustamise tõttu. Tulemusena loobus Nikolai 2. troonist ning Venemaal kujunes välja kaksikvõim. Bresti rahu Venemaa ettepanek Saksamaale sõlmida vaherahu. Sakslased seadsid rängad tingimused, mille
hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2. Erinevad rahvused ja kultuurid Eestis Eestis on kõige rohkem eestlasi, venelasi, soomlasi, ukrainlasi, armeenlasi jne. Mõnikord tekitavad suhtlemisharjumused probleeme ühiskonnas ja inimeste vastastikust tajumist mõjutavad stereotüübid ja hoiakud. Näiteks mustlased, kes elavad ka Eestis ja räägivad kõva häälega ning on lärmakad, ei hooli eriti, mida nendest mõeldakse. Samas, mustlaste imago mõjutab negatiivselt nende vastuvõtmist meie ühiskonnas. Üldiselt on teada, et harimata inimesed (sõltumata rahvusest ja päritolust) käituvad tihti ebaviisakalt ja tüütavad oma
Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Rahvastikupüramiid Afganistan Pealinn Kabul Pindala 647 500 km2 Ametlik(ud) keel(ed) pustu, dari Rahvaarv 28 717 200 (2003) Rahvastiku tihedus 32 in/km2 President mid Karzay Iseseisvus 19
Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.(4) Türgi riigikorraks on parlamentaarne vabariik ja rahaühikuks türgi liir.(1) Põhiosa Türgi rahvuslikust koosseisust on kuni 80% türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.(1) Valitsevaks religiooniks Türgis on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid . Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.(1) President: Abdullah Gül Pealinn: Ankara Rahvaarv: 71,517,100 (2008) Rahvastiku tihedus: 90 in/ km²
volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja kaguosas elavad kurdid (20%), keda Türgis ametlikult nimetatakse mägitürklasteks. On ka araablasi(2%), tserkasse, lasisid, grusiine, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi ja juute. Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus. Sisemise kogutoodangu juurdekasv on olnud kiire, kuid ühe inimese kohta on see rahvaarvu suurenemise tõttu jäänud väikseks. Iseloomulik on majanduses riikliku sektori suur osatähtsus. Türgis on viimastel aastatel suurenenud erastamine.
kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst. Väljaränne Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. Sõjajärgsetel aastatel
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Aarfika Liidu (African Union) liige. 5 Rahvastik Üle 98% rahvastikust on araablased (egiptlased). Niiluse orus, Assuanist põhjas, elavad nuubialased (üle 300 000 in.), Punase mere rannikul beduiinid ja Siva oaasis berberid. Linnades on rohkesti Aasia ja Euroopa päritoluga ümberasukaid (armeenlasi, süürlasi, palestiinlasi, kreeklasi, türklasi, itaallasi, ka prantslasi ja inglasi). Valitsev usund on islami haru suunitlus. 4,5 miljonit egiptlast on kristlased. Rahvastik paikneb äärmiselt ebaühtlaselt : 99% rahvastikust elab umbes 5,5% territooriumist (Niiluse deltas ja orus, oaasides, Suessi kanali tsoonis). Neis piirkondades ületab tihedus 1000 inimest km2 kohta. Suured kõrbealad on inimtühjad. Rahvaarv kasvab kiiresti.
Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv, Keskmine eluiga on 72 aastat; 85% türklased, elab ka kreeklasi, demograafiline olukord armeenlasi, juute, araablasi, kurte. Valuuta Türgi liir (YTL) Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Valitsusvorm Mitmeparteiline demokraatlik vabariik Pideva poliitilise kriisi oht on sageli viinud valitsuse Poliitika laialisaatmiseni. Türgi on ka tuntud tsiviil- ja inimõiguste rikkumiste pärast.
[redigeeri] Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). [redigeeri] Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. [redigeeri] Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. [redigeeri] Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. [redigeeri] Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.
huvid. Saudi Araabia toetab Assadi režiimi kukutamist ja Süürias olevaid sunniite. Radikaalsed islamistid tahavad kindlasti suurenda oma mõju ning haarata riik täielikult oma kontrolli alla. Süüria on alati olnud multietniline piirkond, kus leidub samuti väga palju erinevaid usulisi konfessioone: sunniite, šiiite, druuse ning kristlasi ja rahvusrühmi: araablasi, kurde, assüürlasi, turkomane, tšerkesse, armeenlasi jt. Kurde on Süürias küll erinevatel andmetel vaid 5-9 %, kuid nad kontrollivad suuri väheasustatud territooriume Kirde-Süürias. Sunni moslemeid on üle poole riigi rahvastikust. Oluline usuline vähemusgrupp Süürias on druusid, šiia moslemitest eraldunud, kuid rituaalid sisaldavad mitmeid kristliku liturgia elemente. Kristlasi on Süürias umbes 10% , arvukaim kristlik konfessioon on Antiookia kreeka õigeusu kirik. Riiki valitsev Assadi klann kuulub alaviitide hulka
Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid ja aleviidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. 1924 lahutati religioon riigist
armeest kõrini ja tulid seiklema. 17. sajandi alguses toimusid kolm suurt sõda Türgi osmanitega. Iraani tähtsaimaks sadamaks saab Abbas. Toimus Pärsia prestiizi tõus võitude tõttu, sõjad olid aga karmid Kaukaasia väikerahvastele: küüditati armeenlasi, grusiine, tapeti kurde. Tehti Euroopa koloniaalvõimudele mingeid järeleandmisi, mis hiljem kätte maksid. Abbas I kõrvaldab erinevatel viisidel oma pojad ja muud konkurendid. Järgnev valitseja pojapoeg Safi (1629-1642), keda vanaisa Abbas oopiumiga mürgitada püüdis. Ta on mõjutatav, eriti
kandis see veel tsaariaja lõpus. Näiteks 1881. aastal elas siin peale venelaste, kes moodustasid linna elanikkonnast lõviosa (veidi enam kui 80 % ehk 715 000 inimest), veel arvestataval määral nii riigi- kui baltisakslasi (5,7 % ehk 48 700), poolakaid (2,5 % ehk 21 400), soomlasi (2,3 % ehk 20 000) ja juute (2 % ehk 17 000), lisaks vähemal arvul valgevenelasi, ukrainlasi, eestlasi (7000), rootslasi (5800), lätlasi (4500), leedulasi, prantslasi, inglasi, tatarlasi, armeenlasi, grusiinlasi, itaallasi jt 47. Hoolimata sellest, et 44 Ernits 1929: 22 45 Arens 1958: 118; A. Moora 1964: 102-114 ja joonis 8 46 Maamägi 1980: 12 47 Juhnjova 1989: 83, tabel 1; vt ka Engman 1983: 294-299; Amburger 1986: 35-36; Engman 1995: 28, tabl 2 baltisaksa ringkonnad, kes olid tsaariaegses valitsus- ja muus kõrgemas seltskonnas väga mõjukad, eestlasi salliti, oldi pealinnas nende suhtes sallivamad isegi siis, kui lääneprovintsides valitses venestus
Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka ollakse süüdi, see on küll kergendav asjaolu, kuid siiski süüdi. Teine pool on see, mis puudutab. Tokyos oli see, et mil määral kindral on vastutav väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. See kerkis esile Jaapani kindrali Yamashita puhul. Ta oli vastutav ka väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. Inimsusvastased kuriteod. IMS kui Türgi armee ründas armeenlasi, siis lääneriigid protestisid ja rääkisid, et tegu on inimsuse vastaste kuritegudega ( mõiste esmakordne kasutamine). Massiivseid ja massilisi ründeid ei pandud II MS ajal toime mitte ainult sõja protsessis, vaid ka väljaspool seda. Selleks, et saaks olla sõjakuritegu peab olema sõjaolukord. Neid asju tohib veel vähem toime panna kui sõja ajal. Nürnbergi protsessis oli veel tunnus tuquoque. Pärast II MS astub esile tees, et suhtus juhtunud juutidega. Genotsiidi kuriteomõiste 1941
Vahe rinde ja tagala vahel kippus kaduma, nt tõmmati elanikkond meresõtta, sest rünnati ka reisilaevu, tagalas pidid inimesed blokaadide tõttu nälgima, nõrgenenud rahvastikku tabasid epideemiad Tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone rahvusgruppide vastu o Juudid neid kahtlustati spionaazis, SM ja Austria pakkusid neile kaitset o Armeenlased elasid Nõukogude Liidu ja Türgi piiril, Türgi süüdistas armeenlasi VM aitamises sõjas; türklased küüditasid armeenlased Süüria kõrbetesse, mehed hukati, saadeti kodumaalt ära (deporteeriti), paigutati laagritesse o Genotsiid kindla rahva teadlik hävitamine o Etniline puhastus ehk etnotsiid genotsiidi vorm, mille eesmärk on vastaste hävitamine saavutada vallutatud ala üle kontroll VERSAILLES' RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 18
Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka ollakse süüdi, see on küll kergendav asjaolu, kuid siiski süüdi. Teine pool on see, mis puudutab. Tokyos 29 oli see, et mil määral kindral on vastutav väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. See kerkis esile Jaapani kindrali Yamashita puhul. Ta oli vastutav ka väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. Inimsusvastased kuriteod. IMS kui Türgi armee ründas armeenlasi, siis lääneriigid protestisid ja rääkisid, et tegu on inimsuse vastaste kuritegudega ( mõiste esmakordne kasutamine). Massiivseid ja massilisi ründeid ei pandud II MS ajal toime mitte ainult sõja protsessis, vaid ka väljaspool seda. Selleks, et saaks olla sõjakuritegu peab olema sõjaolukord. Neid asju tohib veel vähem toime panna kui sõja ajal. Nürnbergi protsessis oli veel tunnus tuquoque. Pärast II MS astub esile tees, et suhtus juhtunud juutidega. Genotsiidi kuriteomõiste
annaabi.ee 
