Uusaja algus
1848. aastani. Siis puhkes riigis revolutsioon, mis lõppes teovõimetu keisri Ferdinand
I troonist loobumisega oma vennapoja Franz Josephi kasuks. Viimane valitses riiki
kuni 1916. aastani. Peale revolutsioone muutus üha aktuaalsemaks Saksamaa
ühendamise idee ning süvenes Preisimaa ja Austria konkurents, kummast saab
ühendaja ning peamine jõud tulevases riigis. 1866 toimus otsustav Preisi-Austria sõda,
kus austerlased said iganenud taktika, puuduliku armeejuhtimise ning relvastuse
puudujääkide tõttu Königgrätzi lahingus lüüa. Preisimaa ühendas järgnevalt 4 aastaga
Saksamaa enda võimu alla Saksa keisririigiks, Austria jäi sellest välja. 1867 toimus
aga Austria riigi reorganiseerimine Austria-Ungariks, sest keiser lootis nii sisepingeid
maandada ning olla valmis Preisimaalt revansi võtmiseks. Kuid seda võimalust
Austrial enam ei tulnud ning temast sai hoopis Saksamaa liitlane.
11. Vene riik segaduste ajal