Aastast 1934 kuni oma surmani 1958. a. elas ja töötas Lüdig Vändras. Looming Lüdig nimetas heliloomingut oma kõrvalharrastuseks. Tema kirjutatud teostes leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende parem osa kuulub kindlalt eesti muusika varadesse. Lüdigi teoste arv ei ole suur. Neid teeb kokku umbes poolsada, mille seas on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd. Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete luule. Parimates lüürilistes lauludes (,,Nõmm", ,,Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: ,,Ühest vaiksest pühast hiiest", ,,Mets" , ,,Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes üksikasjalikult teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget.
nõrkuse ja languseni. "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle"- ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle keskseks avaldusvormiks ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poolt. Tema ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. "Julie e. Uus Heloise", romantilisekallakuga kiriromaan, tolle aja menukaimaid armastusteemalisi teaoseid, on sentimentalistliku proosa klassikaline näide. "Emile e. Kasvatusest"- on pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad: kui lasta lapsel rahulikult areneda, surumata maha tema loomust, siis tuleb temast õige inimene. Ta uskus , et headus on sünnipärane. 5. Inglise valgustuskirjandus Valgustusideed pääsesid mõjule eelkõige proosas. Juhtivaks žanriks tõusis romaan.
*** Tartu liin maki ole nännu kikast Jaani kerkoo tornin ja luiki tiigi pääl enne viil kui pommi satteva ja prohvessor Lippmaa lennas tuhandes tükkis maki ole ollu lats su haavu ja rusude sehen maki ole lahknu su vannu sainu ... 9 Ning armastusteemalisi: *** Võta mu käsi raske ja palav kõigi nende ütlemata sõnade pärast ... Jaan Kaplinski luulekeel on tihti keeruline, luuletused on pikad ja sügavmõttelised, ning mõeldud pigem täiskasvanutele. Kirjanik on kirjutanud 20. saj. teises pooles, ning mingil määral kajastub seda ka tema loomingus. Kaplinski teostes leiab rohkelt :
hulgas on kesksed seitse lõpetatud teost (Fuuga f-moll, "Ave Maria", "Basso · Umbes 50 koorilaulu ostinato", Scherzino, "Gigue a la Bach", "Pastoraal", Prelüüd ja fuuga g-moll). · Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti · Veel on ta kirjutanud mõned klaveriteosed (Scherzo, Fuuga, mõned prelüüdid), kaasaegsete luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). soololaulud ("Muremõtted", tekst G. Suits) ning koorifuuga "Linakatkuja" (tekst Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa rahvaluulest). looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes
Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve. Teoste arv ei ole suur. Kõige rohkem - umbes poolsada - on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd. Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete 11 luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: "Ühest vaiksest pühast hiiest", "Mets", "Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes detailselt
Esimeses nooruses kribas eleegilistes distihhonides kirjutatud kogumik ,,Amores" Eleegia võidukäik. Eleegia keskkseks kujuks autor ise, koos kannatustega. Armastuse teemale lähenes huvitavalt. ,,Amores" ehk ,,Lembelaulud". Kirjutatud ellegilistes distihhonides, kirjutas 49 luuletust, mis koosnes algselt viiest, hiljem kolmest raamatust. Eleegites on teemaks kuulsus, mille saavutab daam poeedi armastuse kaudu, Amori võim, poeedi soov ikka ja jälle luua armastusteemalisi teoseid. ,,Julm uks", mis ei lase pääseda kaunitari juurde, kaebused naiste kasuahnuse üle, kupeldaja manitsused, armunuga võitlev sõjamees jms. Lõi uut tüüpi eleegia. Tõi luulesse deklamatsioonistiili elemente. Rooma luules ka küllalt levinud armastuse võrdlemine sõjaga, orjusega. Naer tähtsal kohal. Puudub aukartus jumala ees. Tema meelest on jumalad ja nende kohta käivad müüdid väljamõeldis ja harimatuse tunnus ning massi hirmutamiseks ja vaoshoidmiseks
annaabi.ee 
