tuttavaks, ning seetõttu viinud meid õnnelikuma armastuse poole, võimalusega leida alati keegi endale, kui ainult vähegi otsida. Kokkuvõtteks julgen väita, et tehnoloogia on aidanud meil liikuda edasi sellistest armastusloodest nagu on kirjeldatud Anton Tsehhov-i näidendis "Kajakas", kuna meil on liiga palju võimalusi tutvuda teiste inimestega, kellest võivad saada meie silmarõõmud, kui seda on võimalik olnud teha varem. Seetõttu ei saagi meil olla armastuslugudes peegelpildid, kui asjalood ja elu on niipalju muutunud, viies ja tuues erinevaid võimalusi armastuseks ning nende samade lugude puhkemiseks.
Onegin filrdib aga Tatjana õega ning see ei meeldi viimase peigmehele. Too kutsub Onegini duellile ja peigmees Lensk sureb. Möödusid aastad ja Onegin oli ära välismaal. Tagasi tulles leiab ta eest Tatjana, kes on vahepeal juba abiellunud. Nüüd siis tunneb Onegin et ta armastab ja armastas Tatjanat, aga sel korral ei vasta Tatjana tema tunnetele, kuna ta on abielus ning Onegin jääb üksi. Minu arvates oli balletti esitus pigem tavapärane ja korralik nagu armastuslugudes ikka. Ainult et see kord ei saanud armastajad lõpus kokku kuigi armastasid teineteist. Kuna ma ei ole eriti käinud ballette vaatamas siis ma ei oska ka midagi eriti oodata. Võibolla oleks tahtnud rohkem lavaefekte näha kuigi minu jaoks oli kõike piisavalt. Meestekostüümid olid etenduses suhteliselt tumedates toonides ning kuna tegelasteks olid mõisates elavad inimesed, siis olid nad riides nagu härradele kohane. Naistantsijatel olid seljas
enesekindlamana end tunned ning seda rohkem julgustad teisi lähenema oma sisemistele mõtetele, tunnetele ja igatsustele. 38 Silmad paljastavad kõike sinu erootilisest ja romantilisest seisundist. Need on keha kõige ilmekamad osad. Need toovad esile sügavaimaid tundeid ja igatsusi. Väljendusrikkalt kirjutab sellest Victor Hugo ,,Hüljatutes''13: Pilgu võimu on armastuslugudes nii palju kuritarvitatud, et sellesse on hakatud umbusklikult suhtuma. Vähesed julgevad veel öelda, et kaks inimest on armunud, kuna nad on teineteist vaadanud. Sellegipoolest algab armastus sellisel ja ainult sellisel viisil. Ülejäänu on vaid ülejäänu ja tuleb hiljem. Miski pole tõelisem sellest suurest vapustusest, mida kaks hinge seda sädet vahetades teineteisele annavad.
tagasi maale Vargamäele. Romaanisarjal peategeleast pole, aga kõige lähemal sellele positsioonile on Indrek Paas. MOTO: ,,Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks," Baudlaire. Hilisemad tõlgendajad on rõhutanud, et romaan projitseerub taaskord piiblile. Psühholoogiline realism, psühholoogilisus tuleb selgemalt välja armastuslugudes, eriti II ja IV osas. Tegemist liikuvate ja muutuvate tegelaskujudega, nt Indrek enda kolimistega. Armastuslood on ikka haiged, ja ei ole küsimus mitte ainult tuberkuloosis, IV tuleb mõelda, et kas naisedo n lihtsalt imelikud või on tegemist nö sotsiaalse haigusega. Tammsaare iseloomustab keele kaudu tegelasi, tegelased räägivad murdekeelt, köstrid ja kooliõpetajad räägivad vähem, eriti ilmekalt tuleb välja I osas. Murdekeelt räägib rohkem Pearu
annaabi.ee 
