A.dumas Kolm musketäri terve raamat
291
temaga kokku, et võtan iga päev ühe vehklemistunni, ning tegin seda terve aasta
jooksul. Minu solvamise aastapäeval riputasin ma oma preestrikuue varna, riietusin nagu
tõeline rüütel ja läksin ballile ühe oma sõbratari tuttava daami juurde, kuhu minu teades
pidi tulema ka see ohvitser. See oli Francs-Bourgeois' tänaval, üsna Force'i vangla
lähedal.
Minu ohvitser oli tõepoolest seal. Astusin tema juurde sel hetkel, kui ta vaatas õrnalt
silma ühele naisele ja laulis talle armastuslaulukest. Ma katkestasin teda teise kuplee
keskel.
«Härra,» ütlesin ma talle, «kas teile on ikka veel vastumeelt, kui ma lähen ühte
teatavasse majja Payenne'i tänaval? Ja kas te tahate mulle ikka veel kepihoope anda, kui
ma ei kavatse teie soovile alistuda?»
Ohvitser vaatas mulle üllatunult otsa ja ütles siis:
«Mis te minust tahate, härra? Ma ei tunne teid.»
«Olen see väike abt, kes luges pühakute elulugusid ja tõlkis Juuditit värssides,»
vastasin mina.
annaabi.ee 
