kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa aadlidaame. Arturi abikaasat kujutati universaalse südamedaamina. Keskaegne armastusluule väljendab kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nim. Poeete ja laulikuid trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma südamdaamile.
Rüütliromaanide tegelasena polnud tal aga oma prototüübiga mitte midagi ühist peale nime. Arturit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased kaksteist ümarlauarüütlit. Keskaegne armastusluule väljendas vahest kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks, mujal olid käibel teised terminid. Trubaduuride looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus. Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt
trükk 1985) Peedul. Kersti pidi koguma julgust, et oma sisepingetega välja tulla, ja jõudma selgusele, et need puudutavad ka teisi inimesi. Merilaasi arvates on luule tõesem kui proosa ja seda väljendab kõik, mis on kogus ,,Antud ja võetud" 7 Suuresti mõjutas Merilaasi tõesust luuletustes August Sanga surm. Surm ja lõplikkus olid kujunditena saatnud Merilaasi luuleloomingust algusest peale, algul sordiinselt, saatena elu- ja armastuslauludele, nüüd, 1981.a. ilmunud ,,Antud ja võetud" tundus, et surm haaras endasse kõik. Kersti Merilaasi mahukaim ja kõige küpsem luulekogu on läbini minoorne, tundetraagiline ja lõplik. Säärast luulet ei olnud Merilaas kunagi varem kirjutanud. ,,Antud ja võetud"-raamatu traagilises lõplikkuses peitub lõpmatuse tarvis pärispide, mille sisendusjõule eesti eleegilisest luulest vähe võrdset kõrvale leiab: ,,Jälle seisab see poiss", ,,Lontmaakrid", ,,Käolina", ,,Võilillemäng"
Haava looduse hingatuse omapära. Haava kujundites pole Heine muinasjutulist õrnust ja ilu, kuid selle asemel on tükike tõelist nõmme ja laant: Kanarbikus kasvasin, Tuli päike, tulisilm, sambla süles sirgusin, teiseks, teiseks läks kõik ilm. kaste külm mind kaisutas, Laasi hakkas hiilgama, pilve puhkel paisutas: õhud õrnad õõtsuma, olen nõmmelill. ilutsema ma. (Nõmmelill) Rahvalauliku tundepuhtuse ühinemine romantilise tunglevusega annab ,,Luuletuste" esimese vihu armastuslauludele nende äravahetamatu näo: (Unes nägin) Unes nägin hiilgavat Aga ei ma sinna nüüd kalli silmad säravad, imemaad, igatse: kaunimad, kuulsin kannelt kaunimat mul on kaunim, armsam hüüd - kalli laulud lõbusad, kõlavat. kuulake: armsamad. ,,Luuletuste"(1890) teises vihus tuleb sisse jagamatu tunde kahestumine. Õnne suurusega võrdseks saab kaotuskartus. Kõige üle valitseb haavalik hingestatus, üleolek puhtmeeleliselt armastus lähedus hinge loovatele jõududele
seisusest inimesi. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesandeks oli rüütlit pillidel saata. Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel. 16. Kuidas ja miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? (lk. 53) Teatakse ka naissoost rüütlilaulikuid -- sõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel. 17. Missugune oli rüütlilaulude temaatika? (lk. 53) Tunti põhiliselt kaht tüüpi laule: armastuslaulud ja kangelaslaulud. Armastuslauludele oli iseloomulik oma südamedaami lausa religioosne jumaldamine, mis meenutab Jumalaema austamist keskaegses kirikumuusikas. Siiski oli rüütlilaul sisult ilmalik. Kangelaslaulud on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud 11.sajandist. 18. Missuguseid muusikainstrumente kasutati keskajal? (lk. 58-61) Enne 13.saj keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Kuid pille mängiti saateks kaasa pea alati. Kuigi
Arthurit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased 12 ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli: rüütlid käisid seikluslikel retkedel, kus tuli tappa lohesid,saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa hädas olevaid aadlidaame. *trubaduuride luuleprantsusmaa poeete ja laulikuid nim trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid ka rüütliromaane. Rõhutasid daamikultust. Rüütel pidi olema truu väljavalitule. Põhiline ülev kirg ja hingeline truudus. Mõneti ebareaalne ideaalpilt. 18.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus,kirjaoskamatus,usklikkus *suur osa talupoegi olid kirjaoskamatudkirjalikke tekste pole eriti säilinud. Talupoegade elust teame vaid vaimulike,feodaalide ja linnaelanike kaudu. *üldiselt torkab silma talup ellusuhtumise konservatiivsustraditsiooniliste kohustuste ja ül lepiti
annaabi.ee 
