Rüütlikultuur
Kui lahing oli möödapääsmatu, otsisid väepealikud
metsatukki, võserikke või jõgesid, et oma mehi paremini kaitsta. Truudusvande andnud rüütlid
võitlesid oma isanda eest, kes oli neile maad jaganud. Alates 14.sajandist sõlmisid nad tihti oma
teenete kasutamise suhtes lepingu. Mõned rüütlid ja sõjasulased olid palgalised ja võitlesid selle
eest, kes neil maksis. Sõjaväkke kuulusid peale rüütlite vibukütid, amburid, piigimehed ja vahel
ka arkebusiirid.
9.Turniirid
Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad
näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil
(nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka
jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka
pidustustega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril
annaabi.ee 
