Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
põhimõttelisest vastavusest (kui leiab aset jaotamine ühise vara alusel, siis sama põhimõtte järgi, mis osanikke
vastavalt panustele üksteisega seob, sellisele õiglasele jaotamisele vastupidine on ebaõiglane ja on
põhimõttelise vastavusega vastuolus). See, mis vastastikustes tehingutes on õiglane, on ka võrdne ja
ebaõiglane on ebavõrdne, aga seda mitte eeltoodud vastavuse järgi, vaid aritmeetiliselt181. Pole ju vahet, kas
korralik inimene nööris kõlvatut või kõlvatu korralikku või kas abielu rikkus korralik või kõlvatu inimene. Seadus
vaatab ainult põhjustatud kahju eripära ja võtab pooli võrdsetena: üks kui ebaõigluse põhjustaja ja teine selle all
kannataja või üks, kes tekitas kahju, ja teine, kellele see on tekitatud. Kuna selline ebaõiglus tähendab
ebavõrdsust, püüab kohtunik seda võrdsustada