Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on
2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemustega (theoria). Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, tajutavast maailmast ja intellekti piirangutest. Õpetus: Allatulek ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (olemise tõelisuseks saanud kuju). HEN-üks(jumalik alge) NOUS-maailmamõistus (vaim,mõistus)
Aristotelese arvates polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks. Humanistid: Riigi säilitamine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt A.Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Ülim eesmärk on riigi säilitamine, parimaks vahendiks ekspansioon, sest võim sõltub teiste riikide võimu suurusest. 6 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria
Ta ei loonud oma mõistestikku. Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus. Mõistus toetab ja täiendab ilmutust. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Osa ilmutusest peab igal juhul usu kaudu omaks võtma. Teoloogia näitab selle suuna, kuhu ratsionaalse käsitluse peab juhtima. Aristotelismi võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja. Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud. Ta oli kõike muud kui traditsiooniline õpetaja. Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt.
Aquino Thomas: Poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt. (Cicero: "Riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria
· Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248-1255. · Araabia filosoofia mõju · Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut. · Pärast Augustinust · Filosoofia · Dionysios Areopagitast · Ta on aristotelismi vastase suuna juht. · Toetub Augustinusele ja uusplatonismile. · Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed: · Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et · Via positiva. see on kasutatav "ilmalike teaduste valdkonnas". · Via negativa
Tahab Pariisi minna, kuid vennad röövivad ta ning panevad lossi torni kinni. Vennad toovad talle torni isegi lõbunaise. Selle peale saab Thomas vihaseks ja lubab lossi koos naisega põlema panna. Aasta pärast läheb Pariisi, kus temast saab Albert Suure õpilane. Käib Pariisi ja Kölni vahet (Köln - Albert Suur oli ühe kooliga seotud). 20-aastaselt jõuab Thomas Pariisi ordu õppekeskusesse. Lõpuks kutsutakse ta Rooma. Thomas ühendas Aristotelismi ja Augustinusest lähtuva kristliku filosoofilise suuna. Ta "ristib" Aristotelese ära - Aristotelese õpetusest saab kristlik õpetus, mida nimetatakse domismiks. Kõik Thomase teosed on kirjutatud ladina keeles, ei õpi ära prantsuse ega saksa keelt; kõneles ka itaalia keelt. Tema teosed on ühetooniliselt akadeemilised, teoreetilised. Ei unusta esmast ülesannet - "Olen teadlik, et võlgnen Jumalale oma elu esmase ülesande - lasta tal kõigis mu meeltes ja kõnedes kõnelda
Õpetus: Allatulek · Kujunemine · Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb · Ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (kr. alus, antiikaja filosoofiline mõte veelkord ulatusliku süsteemini. sade, ld. Keeles oleks see substants, olemise tõelisuseks · Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. saanud kuju, ajastumine). · · Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2. 6. sajandini p.Kr. · HEN Üks · Ammonius Sakkast 175 242 p.Kr. · NOUS Maailmamõistus · MAAILMAHING · Olevat nooruses kristlane olnud, kuid seejärel vanasse usku tagasi pöördunud
ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Nii valitsejate kui kodanike ülim eesmärk: riigi säilimitamine. Selleks võim. Ainuvõimalik vahend säilimiseks - ekspansioon. Valitseja: Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse Kuna heal halbade keskel on raske püsima jääda, siis ,,sestap on oma võimu
Tõeks nimetab ta seda, mis vastab meie ajastu normidele, või seda, mida meie kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat. Leiab, et ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi: hen e üks, nous e maailmatõus ja maailmahing. Hen on esimene, igavene ja kõrgeim, mis seisab väljaspool vastuolusid. Ei puutu kokku mateeriaga. Leidsid, et see kõrgeim olev justkui voolas üle ning tema üleküllus lõi millegi teise, millest sai alguse maailm.
annaabi.ee 
