3. Kes hoidsid Aquino Thomast San Giovanni lossis vangis 1-2 aastat? V: vennad 4. Kelle juures õppis Thomas Aquinost Kölnis? V: Albert Suure juures 5. Millise antiikfilosoofi õpetus on Aquino Thomast kõige rohkem mõjutanud? Kas Aquino Thomas pooldas loomuõigust (õigus on muutumatu, kuna õigus lähtub vahetult Jumalast, mõistusest ja loodusest) või oli õiguspositivist (õigus on pidevalt muutuv, kuna inimeste arvamused muutuvad)? V: Aristotelese; Aquino Thomas pooldas nagu Aristoteleski loomuõigust 6. Kus ülikoolis sai Aquino Thomas magistrikraadi? V: Pariisi ülikoolis 7. Kuidas väljendas oma mõtteid Thomas Aquinost? V: süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt 8. Millal kuulutas katoliku kirik Aquino Thomase pühakuks? V: 1323 9. Milline paavst kuulutas 1879. aastal Aquino Thomase filosoofia õige katoliikliku mõtteviisi eeskujuks? V: Leo XIII 10. Kas Thomas Aquinost nägi vastuolu usu ja mõistuse vahel? V: ei 11
positsioonile, kuna senini oli see rõhutanud ilmutuse, usu ja spirituaalsete kogemuste tähtsust ning minimiseerinud empiirilise vaatluse ja ratsionaalsuse osakaalu. Aquino Thomase suurim ülesanne oligi näidata, et mõistus ja usk ei ole vastandlikud. Ta näitas, et jumala mõistmiseni saab jõuda nii ilmutuse, pühakirja, sisemise kogemuse vaatlemise kaudu või ka loogika, arutelu ja looduse vaatlemise kaudu. Aquino Thomas ütles, nagu Aristoteleski, et meeled suudavad anda meile informatsiooni ainult üksikasjade, mitte universaalsete vormide kohta, mida võib sensoorsest informatsioonist vaid mõistuspärase juurdluse abil abstraheerida. Kuid mõistus ning usk ei saa olla omavahel vastuolus, kuna mõlemad viivad välja sama ülima reaalsuse tajumiseni teadmiseni jumala olemasolust. Filosoof kasutab loogilisi tõendusi ja demonstratsioone tõestamaks jumala olemasolu, samal ajal kui kristlik
ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda takistav seadus tühistada ning anda välja uus. Hea seadus on see, mida on vaja rahva heaolu jaoks ning mis on seejuures üldarusaadav. Monarhil võib olla endal õigus määrata oma järeltulija valitsema või määrab selle keegi teine isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124 Georg Wilhelm Hegel (17701831) oli Saksa filosoof, kes nagu Aristoteleski püüdis oma filosoofilise süsteemiga haarata kõike, mida inimvaim mõttega hõlmata võib. Ajaloofilosoofia uurib ajalooprotsesside üldisi seaduspärasusi, n-ö ajaloo loogikat. Siia valdkonda kuuluvad ajaloo mõtte ja suunitluse, eri ajastute seoste, vabaduse ja paratamatuse vahekorra jms probleemid. Ajaloofilosoofia kui iseseisva distsipliini väljakujunemisel on eriline osa Hegelil, kuigi ajaloofilosoofia probleemidega tegeles juba kristlik filosoof Augustinus (354430)
Machiavelli.. N. Machiavellist alates poliitikateaduse keskseks mõisteks sai olla ainult riik, mis tähendas valitsemis-ja alluvussuhteid rajatud seadustele ja korrapärasusele õigusemõistmisele. Riigivormid tuletas Machiavelli ühiskonnas konkureerivate ja võitlevate jõudude vahekorrast (eelkõige lihtrahva ja aristokraatia suhetest). Sellest tulenevad ka valitsemisvormid: isevalitsus, vähestevalitsus, rahva valitsus. Nii nagu Aristoteleski, eristas ta õigeid ja ebaõigeid riigivorme. Kuivõrd õigus rajaneb Machiavelli arvates jõul, siis puudub poliitilisel võimul temast väljaspool seisev eesmärk ja poliitillise võimu omamine muutub eesmärgiks iseeseses. Selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatrud kõik vahendid, mis teenivad võimu hoidmise või saavutamise eesmärki (Selle juures kasulik on arvestada moraali, rahva eest hoolitsemist ja maa heast käekäigust.) Kuid
inimlikud kriteeriumid õige ja kasuliku äratundmiseks. Sellel seadusel pole jumalikku ega loomulikku alget, vaid selle loob seadusandja. Seadus, mis samuti nagu riik on inimlik konstruktsioon, on kõrgeim võim, seda pole mitte monarh või valitsus. Seega riigivõim on ilmalik. Võimul pole jumalikku õigustust: minu kuningriik pole selles maailmas (JKr). Rahvas kontrollib valitsemist läbi seaduste. M. leidis nagu Aristoteleski, et kus pole seaduse ülemvõimu, seal pole ka tõelist riiki. Valitsemissüsteem on rahvast esindav. Ideaalne valitsus juhib kooskõlas rahvaga ning on moodustatud valimistel; lisaks tuleb valida esinduskogu. M-se ideaaliks oli siiski valitav monarhia. Valitsus, mis valitseb ilma kooskõlata rahvaga, on türannia. Riigi võimudel on erinevad pädevused; erinevad võimuorganid moodustatakse erinevalt. M-l jäi
annaabi.ee 
