Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus?
Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana-Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli
• seletus keelelise konteksti või kollokatsioonide abil: ülajäse – ANAT.; eluaasta – lapse esimesed eluaastad, käib viiendat eluaastat; • tüüpilistele liitsõnadele viidates: liba- , nt. libajurist, -kontroll • metakeelelisele, lingvistilisele iseloomustusele tuginedes: metalselt adv. < metalne • klassikaline tähendusdefinitsioon • segavormid Klassikaline tähendusdefinitsioon • Klassikaline tähendusdefinitsioon, mis läheb tagasi Aristoteleseni, lähtub eeldusest, et adekvaatse tähenduskirjelduse andmine on võimalik. • Klassikaline tähendusdefinitsioon hõlmab genus proximum’i (defineeritava liigikuuluvuse) ja differentia specifica (eristavad tunnused). • Probleemiks võib osutuda liigikuuluvuse määratlemine ja varieerumised. • Probleem on ka siis, kui mõni tuvastatud olulistest tunnustest teatud sõna puhul ei esine. • Klassikalises sõnaliikide jaotuses jagunevad nt
sotsiaalsele biograafiale. Sama kehtib erialakeeleliste väljendite kohta. Õiguskeeles peab tsivilist hooletust defineerima erinevalt kriminalistist. Keel on sotsiaalse kontrolli ja sotsiaalse mõju tähtsaim vahend: ilma keeleta ei saa funktsioneerida ühiskonna sotsiaalsed institutsioonid. III. Keel ja mõtlemine On 2 vastandlikku seisukohta: „Nagu mõtled, nii ütled“ – „Nagu ütled, nii mõtled“. Nendest esimene ulatub Aristoteleseni, teine seotud Wilhelm von Humboldti renessanssiga. Kuivõrd mõjutab keel mõtlemist? Lingivistilise determinismi suund esindab arvamust: kogu keel – mitte ainult leksikaalne süsteem, vaid ka grammatika, mille üle domineerib tunnetusprotsess – määrab ja pidurdab tajumist ja mõtlemist. Keele isikustamine viib kergesti ütlusteni, milles keelele omistatakse omadusi, mida keelel lihtsalt pole, nt “keel valitseb õigust”. Inimene pole oma keele vang
annaabi.ee 
