suurem osa tema kirjutisi. · Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus õpetus oli ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. · Kirjutas traktaate (mida ka tänapäeval tuntakse), mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. · Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest ta tegi kuningale väga kehva soovituse. · Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. · Kui Aleksandri ära suri, esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses,nii moodi ka Anaxagorasele ja Sokratesele. · Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. ... ARISTOTELES ... · Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. · Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus · Üldiselt oli Aristoteles keskmisest lühemat kasvu. · Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma pere ja sõpru
oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles lähtus sellest, et kõik inimesed tahavad endale head elu. Ainuke hea elu ja inimelu kõrgeim vorm on elu, mis on mõistusega kooskõlas
Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō). Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Teaduste (teadmiste) klassifikatsioon 1. Teoreetilised teadused- filosoofia, matemaatika, füüsika 2. Praktilised teadused- eetika, poliitika 3
Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Kool sai nimeks Lykeion. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Tema looming on tohutu. Aristoteles kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, psühholoogiast, bioloogiast, mehaanikast, matemaatikast jpm. Ta kirjutas ka dialooge ja traktaate. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuse. Aristoteles asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas
vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas
hobuse vastu. 343 eKr sai temast Vana-Kreeka ühe kuulsaima filosoofi Aristotelese kasvandik. "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris Aleksander juba 338 eKr, purustades Chaironeia juures teebalased. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat
Kool sai nimeks Lykeion. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Suuremalt jaolt kirjutas ta aga traktaate, mille lugemine nõuab põhjalikumat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. 4 Aristotelese õpetus
vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga halvenesid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi
Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Tänapäeval kolm kõige mõjukamat Vana-Kreeka filosoofi olid Sokrats, Platon ja Aristoteles.Vaatamata
Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik Galileiseaduspärane 2. Seaduspärasuse kriteerium: Aristoteles regulaarsus ja sagedus Galilei ei nõuta 3.Kõikidele juhtumitele on omane: Aristoteles asja või protsessi olemuse väljendus Galilei juhusliku kirjeldus Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada. 24) Mida tähendab Descartese dualism? · Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust. · Teaduse arengu stimuleerimine. · Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale. · Hing: ei oma ulatust, piire, ei allu mehhaanikale. · Need kaks saavad kokku käbinäärmes. 25) Millised olid Hobbesi teened?
Samuti ehitas ta tuulelohesid, kuhu sisse paigutas laternad ning lõbustas end öösiti kohalikke talumehi ehmatades. Newtonile meeldis joonestada veel loomi ning eriti geomeetrilisi kujundeid, mida on nähtud tema maja seintelt. Üheksateistkümne aastasena astus ta Cambridge'i ülikooli (Trinity College'is). Algselt sai temast subsizer s.t. vaene üliõpilane, kes teenis endale ülalpidamist mõne teadlase teenindajana. Sel ajal oli kolledzi õpingud enamasti suunatud Aristotelesele, kuid Newton eelistas ning luges rohkem modernistlike filosoofide, nagu Descartes'i või astronoomide, nagu Copernicus, Galileo ja Kepleri teaduslikke tekste. Newton oli suur huvi uurida ja mõista kõike: maailmaruumi, mateeriat, liikumist ja aega. Ta huvitus matemaatikast, 3 optikast ja astronoomiast. Matemaatika õppetooli omav Isaac Barrow oli vaimustunud noore Newtoni teadmisest, sest too tundis palju Eukleidese ja Descartes'i geomeetriat.
tulid pärast teda; üht uuris ta üldisel kujul, teist meelelisemal." On tõenäoline, et ta tõesti külastas Egiptust, sest tal oli Niiluse üleujutuste teooria. Herodotos toob ära kolm seletust faktile, et Niilus ainukese jõena tõuseb suvel ja langeb talvel, kuid ei maini nende autoreid. Kuid filosoofide arvamused ja paljud hilisemad autorid omistavad esimese seletuse Thalesele. See on võetud Aristotelesele omistatavast raamatust Niiluse üleujutusest, mida tundsid kreeka kommentaatorid, kuid mis on säilinud vaid ladinakeelse kokkuvõttena 13. sajandist. Seal omistatakse esimene Herodotose mainitud teooriatest Thalesele, teine Euthymenesele Massaliast ja kolmas Anaxagorasele. Need nimed on tõenäoliselt võetud Hekataioselt, ja see teeb tõenäoliseks, et Thales tõesti käis Egiptuses. Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest
Tema järgi võib väide olla ühes olukorras tõene ja teises väär. Sellest järgnes tema tuntud ütlus, mille kohaselt inimese subjektiivsus on igasuguse teadmise alus: ,,Inimene on kõige asjade mõõt, 5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige
Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on Aristotelese poolt lõplikult lahendatud. Mil iganes tudeng dogmaatilise õpetuse vastu protestida söandas, lõptasid professorid vaidluse tsitaadiga Aristoteleselt: ,,Magister dixit" õpetaja on rääkinud (skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile). Ja jutul lõpp. Kuid Galileo näol oli tegemist noore tudengiga, kes oli piisavalt hulljulge, et professorite dogmasid omaenda katsetega proovile panna. Tema hulljulgust tuli ohjeldada, seda nii ülikooli hea maine pärast kui ka noormehe hinge heaolu nimel. Nad saatsid kirja Galileo isale. Vana muusik manitses poega õpetajate sõna kuulama ja lõpetama tundmatute asjadega mängimine. Kuid Galileo ei teinud hoiatusest väljagi
3.Kuidas nimetatakse kooli, mille Aristoteles asutas 335 eKr? Miks nimetati Aristotelese õpilasi peripateetikuteks? V: Lykeioniks; kuna õppetegevus toimus pargis jalutades (kr peripatetikos 'jalutav') 4.Kelle õpetaja oli Aristoteles? V: Makedoonia kuninga Aleksander Suure 5.Miks läks Aristoteles Makedoonia kuninga Aleksander Suurega tülli? V: Aleksander Suurt hakati austatama jumalikult - silmili maha, aga Aristotelesele see ei meeldinud 6.Miks lahkus Aristoteles 322 eKr Ateenast Chalkisesse? V: poliitiliste vastaste laimu eest, keda häiris Aristotelese liigne Makedoonia-sõbralikkus Aristotelese filosoofia tuum 7.Mis on Aristotelese filosoofia tuum? V: igal asjal on lõppeesmärk ja liikumapanev jõud Metafüüsika ehk see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest) 8.Keda pidas Aristotelese igasuguse liikumise algpõhjuseks? V: liikumatut jumalat 9
Valgustus Inglismaal Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaal kui revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega, millega seoses tekkis uus meetod. Kui seni uuriti peamiselt eelnevaid autoreid, toetuti peamiselt Aristotelesele ja näidati oma loogilise arutluse oskust, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Ürgühiskonnale pöörati suurt tähelepanu ühiskonna ja riigivalitsemise probleemide käsitluses. Sellest lähtudes arendati riigi ja võimu tekkimise teooriat. Aluseks võeti arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Inglise filosoof Thomas Hobbes ütles: ,,Oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma
kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta: ja igaüks saab aru, et see on Jumal... 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas 5 http://wiki.zzz.ee/index.php/Anselmi_jumalat%C3%B5estus ...Viies ja viimane Jumala tõestus toetub tugevasti Aristotelesele. Aristoteles näitas, kuidas kõikjal reaalsuses valitseb eesmärgipärasus. Kuid et looduses võiks olla eesmärgipärasust, peab miski olema andnud talle selle eesmärgi. See miski on Jumal... ...Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil ja tagab parima lõpptulemuse. Seelepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi
Õppetöö oli elav protsess. Prepiateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja loodusteadusega. Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimasel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit jumalana kummardamast. /PROSKYNESE/ Pärast 323.a. e.Kr., peale Aleksandri surm, Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja ohverdamise õpetamises, mis polevat filosoofide asi. Aristoteles põgeneb. Varajased teosed on dialoogid, neist on säilinud ainult fragmente. Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM'i. Kirjutiste arv ulatub sadadesse. Teaduslikud tööd: "Füüsika", "Taevast", "Meterolooga", "Looduslugu", "Hingest", jne. Esteetika alased tööd: "Retoorika", "Poeetika"
b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt aga ka juba olemasoleva filosoofilise ainese kordamine. Seda pikka ajastut võime vaadelda kolmes ulatuslikus perioodis: a) klassikajärgsed koolkonnad stoitsim, epikureism, skeptitsism; b) elektilised koolkonnad hilisem skeptitsisim ja uusidealistlikud uuenduspüüded;
seitsmeteistkümnendal eluaastal teekonnaga Ateenasse, kus temast sai Platoni õpilane. Ta jäi sinna kahekümneks aastaks ning lahkus alles siis, kui Speusippos, Platoni järglane akadeemia juhina, andis filosoofilistele uuringutele matemaatilise kallaku, mis Aristotelesele, kes oli kõike muud kui matemaatik, polnud meelepärane. Pärast kahtteist Põhja-Kreekas veedetud aastat naasis Aristoteles 355. a. Ateenasse ning rajas oma filosoofiakooli Lykeioni ( ladinapäraselt Lyceum), mis jäi uurimis- ja õpetuskeskuseks seni, kuni Rooma keiser Justinianus selle 860 aasta pärast sulges. Aristoteles eristas filosoofias 3 erinevat osa. Esiteks, teoreetiline osa, mis koosnes olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimustest
2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelesele meeldib mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud mõistetega. Niisugune mõistete määratlemine teostub definitsiooni kaudu. Teadusliku mõtlemise tõestaval, järeldaval ning selgitaval tegevusel on piirid, siin astub induktsiooni asemele dialektika. Dialektilises mõttevahetuses proovitakse olemasolevaid tõestusi, lükatakse neid ümber või kindlustatakse. 8. Õpetus kategooriatest.
Antiikmaailma suur kirjanik Plutarchos kirjeldab oma "Paralleelsetes elulugudes" Makedoonia Aleksandri haridusteed järgmiselt: "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Aleksandri sõjatee algus. Kartmatu Aleksander Kauges minevikus peeti sõja võitjat inimeseks, keda on õnnistatud suure riigimehe tarkusega. Kuningapoeg Aleksander kamandas oma esimest Makedoonia sõjameeste salka kuueteistkümneselt. Tol ajastul oli täiesti tavapärane, et kuningapojast sai ka oma riigi
Üksik inimene on uputatud tervikusse. Tema arvamuse kohaselt vajasid inimesed toimimiseks riiki ja tema seisukoht oli, et mehed kui naised on võrdsed. Aristoteles Kui Aristoteles Platoni akadeemiasse jõudis, siis oli ta 18 aastane, ta oli päris arstide suguvõsast. Akadeemiast sai ta tol ajal parima hariduse. Selleks ajaks oli akadeemia töös olnud 20 aastat. Ta lahkus akadeemiast alles peale Platoni surma 37 aastaselt. Platoni akadeemial ja Platoni isiksusel oli Aristotelesele kustumatu mõju. Tema looming oli tohutu. Tema surmast möödus 2000 aastat, ilme et maailm oleks sünnitanud ainsatki filosoofi. On raske nimetada teadmiste valdkonda, mida Aristoteles poleks käsitlenud. Erinevalt Platonist on Aristotelesel huvi hoopis empiiriliste teadmiste järele. Kui Platonit võlus ideede maailm, siis Aristoteles kogub kannatlikult materjali. On iseloomulik, et esimese süstemaatilise raamatu loob just Aristoteles.
2005 liikmeteks. Liigitamise aluseks on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Näit., liigitatav mõiste "raha" jaguneb liigituse liikmeteks "metallraha" ja "paberraha", kusjuures liigitamise aluseks on tunnus, mis osutab nimetatud maksevahendi materjali erinevusele kaasajal. Liigitamise korrektsust võimaldavad tagada neli reeglit, millised analoogiliselt defineerimise reeglitega kuuluvad Aristotelesele. 1. reegel: Liigitus peab olema adekvaatne, s.t. liigituse liikmete mahu summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Näit., liigitatav mõiste "inimene" võib olla liigitatud: "targad" ja "rumalad". Antud liigitus ei ole korrektne, kuna eksimus adekvaatsuse reegli vastu on ilmne - kindlasti suurem hulk inimesi ei kuulu kummassegi nimetatud gruppi. Toodud näite põhjal võib tekkida arusaam, et vastupidised liigituse liikmed (suur ja väike, ilus ja inetu, kerge ja raske jt
Õpilased sõid, rääkisid, jalutasid koos õpetajaga. Tegeldi rohkem bioloogia ja loodusteadustega. Suhted Aleksander Suurega. Aritotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimastel aastatel suhted halvenesid Aleksandiga. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana kummardamast. Pärast Aleksandri surma (323 eKr) Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid haigestub ja sureb. Aristotelest nimetatakse ''loogika isaks''. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus. Kategooriad maailma kirjeldamiseks: 1)substants- asi mis on millegi all; 2) kvaliteet; 3)relatsioon; 4)ajapunkt; 5)koht; 6)habitus (välislaad,vorm); 7)asend; 8)tegu; 9)kannatus; 10) tõeliselt ''olev''. Loogika 2: Süllogistika : väide, alamväide, järeldus.
Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema. Et inimene saaks öelda jah, peab tal olemas olema võimalus keelduda. Kus on elu seal on vastupanu. Vaimseimad inimesed on tugevaimad. ARISTOTELES Asus õppima Platoni akadeemiasse 18- aastaselt. Platoni isiksusel ja akadeemial oli Aristotelesele suur mõju. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest, kunstist, spordist jne. Erinevalt Platonist juhib Aristotelest janu empiiriliste teadmiste järele. Talle meeldib koguda materjali. Huvi faktide vastu. Kirjutab kohmakalt ja abstraktselt. Avaldas suurt mõju kogu ümbritsevale kultuurile. Ta põgenes pärast Aleksander Suure surma ära. Vaadetelt elulähedane, austas sügavalt oma naist.
Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Asjad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu, seal avaneb tema hinge suurus. See on erinev auahnusest. Seda iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, au ja suurepärase taotlemine, suurte kasulike tegude tegemine. Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Näiteks Caesar tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada gloria. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Aquino Thomas: pühakud peavad end väärituks kõiges peale Jumala armu. Jumala au ja ligimese hüve nimel ollakse valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks. 4. Feodaalne au Feodaalne au ehk rüütliau seisnes algselt väliste hüvede omamises, feodaalvaldused. Keskajal hakati järjest rohkem hindama isikuomadusi. Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest. Rüütliau nõuded: 1
värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi). Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm. Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus maailma entiteet; Materiaalne asendus sõna ise (metakeeles)
Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat ja poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist. Aristoteles rajas Ateenas filosoofiakooli Lykeion'i, hiljem sai Aristotelese koolkond peripateetikute koolkonna nime. Eesti keeles on ilmunud: ,,Poeetika", ,,Nikomachose eetika". 49
ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist
Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu ning seal avaldub tema hinge suurus. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastuse, usalduse ja imetluse). Kristlus ja au Variser välise au taotleja, näitavad end rohkem usklitena kui nad on ( Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab. Seda ülendatakse). Vastandub Aristotelesele. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquine Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine Püha Paulus või Franciscus Assisit pidasid end väärituks kõiges, v.a Jumala arm Kui talle osutatakse au Jumala poolt siis ta võtab selle vastu, aga muust aust ta ei hooli. Alandlik au. Feodaalne au e rüütliau feodaalau sai alguse vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel). Barbarite ülemkihtidest kujuneski välja aadliklass nobilitas
Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeleti teadust (skolastika). Õppetöö oli kõikjal ladinakeelne, seega oli kerge kooli vahetada. Skolastika oli ülikoolides viljeldav teadus. See tugines antiiksetele autoriteetidele, eriti Aristotelesele. Skolastika kujunes välja kõrgkeskajal. Selle teaduse järgi tuli usutõdedest teha järeldusi Aristotelese loogika abil. Skolastika ei pööranud loodusle ega erinevatele katsetele tähelepanu. 21. Euroopa XIV sajandi II poolel ja XV sajandil (katk, pärisorjuse kaotamine, riigid, paavstivõimu vähenemine) Katk tõi kaasa Euroopa rahva seas elanikkonna vähenemise veerandi kuni kolmandiku võrra. Töötegijate arv vähenes nüüd, 14.saj II poolel, ja seega tõsteti
valitsus, siis sel vahetegemisel on mõte! Raske on leida ideaalset monarhi (poliitika on praksis!), soovitavam on aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks vaja 1) paljude võimulolek ja 2) see, et vaesed kodanikud NB! ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad. NB: inimeste kihtideks või klassideks jaotamine on Aristotelesele loomulik. Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele, eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma osava retoorikaga petteis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühitada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, näit. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika
Philippos II poeg, keda oma vallutuste tõttu hakati kutsuma Aleksander Suureks. 79. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? Aristoteles rajas Ateenasse oma kooli, seda nimetati lykeion'iks (sellest sõnast tuleb tänapäevane lütseum). Aristotelese algatatud filosoofilist koolkonda nimetatakse peripateetikuteks (tähendab tõlkes ringi jalutamist). 80. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Aristotelesele on omistatud umbes 400 teost, millest paljud on ilmunud vaid märkmete kujul või tema õpilaste loengukonspektidena. Aristoteles käsitles laia teemade ringi: Loogika ,,Organon" Kirjandusteooria "Poeetika", käsitleb tragöödiat Retoorikateooria "Retoorika" Eetika "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" Metafüüsika "Metafüüsika" Poliitikateooria "Poliitika"
* Platoni õpilane * Oli Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksander Suure õpetaja 80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? * Rajas Ateenasse oma kooli Lykeion * Arsitotelese algatatud filosoofilist koolkonda nimetatakse peripateetikuteks (peripate kr k "ringi jalutama") 81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Aristotelesele on omistatud u 400 teost, paljud neist märkmete kujul, võib- olla ka Aristotelese õpilaste loengukonspektid. Tema teosed proos vormis, Platonil dialoogid. * loogika (koondatud ühisnimetaja "Organon" ("Tööriist") alla) - sünonüümid, homonüümid, mõttelised kategooriad. Teosed mõjutanud kristlikku skolastikat. * kirjandusteooria: "Poeetika" (ehk "Luulekunstist"), käsitleb tragöödiat
saj Praha fonoloogide omale (allofoone pole tarvis kirjas märkida, selgituseks kasutab minimaalpaare jms) •Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. •Praktiliste ladina keele grammatikate kõrvale tekkisid nn spekulatiivsed grammatikad (nimetati ka modistide grammatikateks, kuna olulisim termin oli modus), mis kombineerisid lad. grammatikat ja skolastilist filosoofiat. •Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest. •Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse juures ära, kuid ei Aadam ega ükski teine inimene ei otsusta selle üle, mida nimetada, st kategooriad on jumalikud.
Nt puidus on võimalikkusena olemas laua, aga ka tooli, kapi jms vormid. NB! Aristoteles vrs Platon: ideed asuvad asjadest eraldi ideede maailmas, vormid on aga asjades enestes; asja ei saa tema vormist lahutada. Põhjuslikkuseõpetus. Aristotelese üheks põhieesmärgiks on liikumise, muutumise kirjeldamine mõistete abil. Platonile kui matemaatika jumaldajale olid muutumised pigem näivus, see ei kuulunud tema käsitluses tõelisse reaalsusse. Aristotelesele kui looduse- ja ühiskonnaelu terasele vaatlejale on just kõikvõimalikud muutumised kõige olulisem osa tegelikkusest. Kõikide teadmiste seas on kõige väärtuslikumad teadmised põhjustest, põhjus- tagajärje seosteahela kui uue tekkimise mehhanismi, kohta. Aristotelese järgi igasugune teaduslik teadmine, praktiliste teaduste vallas sealhulgas, käsitleb peaasjalikult asjade ja nähtuste olemasolu ja muutumiste põhjusi. Põhjuste, põhjusliku seose, avamine, vastuse
Õigus on vajalik polise korra loomiseks. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile
saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastab inimese kõigist muredest ja toob kaasa püsiva hingerahu. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raamides, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab selle harude süvenev eraldumine. Loomulikult leidus selgi perioodil mitmekülgseid, paljude teadusharudega tegelevaid õpetlasi. Kuid Aristotelesele omast haaret ei saavutanud enam keegi. Samas võimaldas süvenev spetsialiseerumine saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu. Hellenismiperioodi võib pidada antiikse teaduse kõrgajaks. Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose "Elemendid", milles sõnastas ja tõestas tänaseni kehtivad geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit füüsik ja leiutaja Archimedes (III sajand eKr) aga formuleeris seaduse kehade veeväljasurvest
matematiseerimisest ja mehhaniseerimisest ei jõudnud enne 19. sajandi keskpaiku aga mingisugustegi praktiliste tulemusteni peale lihtsate, ebasüstemaatiliste sümbolsüsteemide loomise. 2.3.1 16. ja 17. sajand Renessanssi seostatakse kreeka-rooma klassikute ausse tõstmisega, kuid samas oli renessansiaegsete kirjanike hulgas kombeks põlata Aristotelesest lähtuvat, möödunud sajandite ``steriilset'' skolastilist loogikat. Martin Lutherit olevat ärritanud mistahes viide Aristotelesele. Esimese mitte-ladinakeelse loogikateose Euroopas kirjutas 1555. aastal Petrus Ramus ehk Pierre de la Rame. Dialectique ja hilisem ladinakeelne Dialecticae libri duo ründasid skolastilist loogikat ning tegelesid kategooriliste süllogismide lihtsustamisega, lähtumata seejuures Aristotelest. Ramuse meetoditele oli üles ehitatud Arnauld' ja Pierre Nicole 1662. aastal avaldatud ning Port-Royali loogika nime all tuntuks saanud ja laialt kasutatud teos La Logique ou l'art de penser
saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastab inimese kõigist muredest ja toob kaasa püsiva hingerahu. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raamides, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab selle harude süvenev eraldumine. Loomulikult leidus selgi perioodil mitmekülgseid, paljude teadusharudega tegelevaid õpetlasi. Kuid Aristotelesele omast haaret ei saavutanud enam keegi. Samas võimaldas süvenev spetsialiseerumine saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu. Hellenismiperioodi võib pidada antiikse teaduse kõrgajaks. Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose "Elemendid", milles sõnastas ja tõestas tänaseni kehtivad geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit füüsik ja leiutaja Archimedes (III sajand eKr) aga formuleeris seaduse kehade veeväljasurvest
tegude tegemine see tuleb lõppkokkuvõttes ka talle endale rohkem kasuks, võrreldes auahnuse ja kuulsusejanuga (gloria taotlemine). Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Negatiivseks näiteks toob Caesari: tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada enda au. 13. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab lepitada kristlikku alandlikkust ja au. Ta toob näidetena välja kristlikud pühakud, nt Pauluse ja Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad
Hiliskeskaja vaimuelu on küllaltki mitmekesine. Kirjaoskajaid rohkem, kirikuelu ise mitmekesisemaks. 13. saj laguses karmeliitide ordu teke, 13. saj alguses frantsiskaanid (Püha Frantsiscus ülistas inimese ja looduse sidet ja lihtsust). 13. saj keskel augustiinlased, 13. saj algul dominikaanid. 1310 Aquino Thomas mõjukaim vaimulik autor. Tema Teoloogia summa võeti katoliku kiriku ametlikuks doktriiniks pärast tema surma. Dominikaan, tema doktiirn toetub aristotelesele, seega ka mitte õhust võetud. Intellekt ei mõtle, inimene mõtleb selle läbi. Armastus Jumala vastu on tähtsam intellektist. Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on väljaspool kirikut nominalism (joon, mida Kaplinski on püüdnud rõhutada, lähtuda meelelisest ja maistest, eitada abstraktset idealiseerimist, teadmine olgu elu
uus paradigma vastu võetakse. Kuhn toob 3 näidet: geotsentriline vaade (Aristotelese astronoomia) asendati heliotsentrilise vaatega (Galileo-Kopernikumi astronoomia); flogistoni kuumuse teooria, mis asendati oksüdatsiooni teooriaga ja „helendava eetri“ valguse teooria (Newtoni paradigma) asendati Einsteini teooriaga. Aristoteles esitas usutava paradigma, et maa on universumi keskel ja Kuu, Päike, planeedid ja „fikseeritud tähed“ tiirlevad ümber Maa. Ptolemaios andis Aristotelesele matemaatilise formulatsiooni, millega sai ennustada astronoomilisi sündmusi kõrge täpsusega. Kopernikus leidis, aga et Päike on universumi keskel. Kopernikus esitab matemaatilise mudeli, et selle baasil astronoomilisi sündmusi esitada. Hiljem Galileo esitas argumendid, miks on füüsiliselt võimalik, et Maa pöörleb ümer oma telje ja ka ümber Päikese. Ptolemaios teooria uued vaatlused sisaldasid ellipseid. Uus teooria vahetus – Ptolemaios ja Kopernik – tuli, sest
teguritest. · Vaadelda hälbekäitumist ühiskonnast tuleneva nähtusena, mis viitab sellele, et hälbekäitumine tekib ühiskonnas siis, kui ühiskonnas on olemas alge, mis väljendub inimeste normipärastes käitumisaktides. Vanimad hälbekäitumise seletamise teooriad keskendusid esimesele lähtepunktile; hiljem on sotsioloogid teisel arusaamal. Vanimad teadaolevad hälbekäitumise teoreetilised arutlused kuuluvad Aristotelesele ja Platonile, kes olid veendunud, et inimese välimus on see, mis lubab meil teha järeldusi tema iseloomu ja isiksuse omaduste kohta. Näiteks Aristoteles (384-322 e.m.a) tõi välja järgmised seisukohad inimene, kelle käed ulatuvad põlvedeni, on julge jne. Pani aluse ka nn loomafüsiognoomikale, mille põhituum on selles, et iga inimene meenutab välimuselt mõnda looma või lindu ja kui me tõmbame paralleele selle looma käitumisega, siis saame ka inimese iseloomu kohta midagi öelda
Hingel on 3 tasandit: 1)madalaim ihad, tungid; 2)emotsioonid; 3)mõistus. Iha tasandit kontrollib kainus, emotsioonide tasandit vaprus, mõistuse tasandit tarkus. Kõiki kolme hoiab tasakaalus õiglus. Riigi kõige alumine kiht on talupojad, järgmine sõdurid, valitsevad filosoofid. ARISTOTELES (384-322) Sündis Dageiras. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber, ihuarst, suri kui Aristoteles oli lapseeas. 367 saab temast Platoni õpilane. Platon heitis Aristotelesele ette. Kui Platon sureb, rändab Aristoteles Assosele, tekib huvi looduse vastu. Seejärel Mykidenes. 342 läheb Makedooniasse, kus on 13-aastase Aleksander Suure kasvataja (taltsutamatu tegelane). Aristotelesel sünnivad pedagoogilised teosed. Avaldas Aleksandrile mõju. 16-aastaselt algavad Aleksandri sõjalised vägiteod. 335 tuleb Aristoteles Ateenasse, kus rajab oma kooli. Kooli ümber aed. Õppetegevus toimus pargis jalutades, nimetati peripateetikud ehk jalutajad.
inimesed kes soovivad saada tabatub ja vanglakaristus võiks lahendada probleemi. Saab aru sellest, et tegu on normivastane, aga tunneb, et ei ole võimeline ennast distsiplineerima. Ka Jung on seda meelt, et alateadvuses on olemas selline lüli e arhetüüp, mida ta nimetas "varjuks". See võib olla tõukejõuks kuritegevusele. Kokkuvõte- Hälbekäitumise tuumvõib peituda kehas või ajus. Vanimad teadaolevad hälbekäitumise teoreetilised arutlused kuuluvad Aristotelesele ja Platonile, kes olid veendunud, et inimese välimus on see, mis lubab meil teha järeldusi tema iseloomu ja isiksuse omaduste kohta. Näiteks Aristoteles (384-322 e.m.a) tõi välja järgmised seisukohad inimene, kelle käed ulatuvad põlvedeni, on julge jne. Pani aluse ka nn loomafüsiognoomikale, mille põhituum on selles, et iga inimene meenutab välimuselt mõnda looma või lindu ja kui me tõmbame paralleele selle looma käitumisega,
Egalitaarsuse põhimõte – kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. 2. ÕIGUS KUI ÕIGLUSE OSA Kreekas - Ühiskondlik kord on inimeste looming, looduslik saavutis. Kõik inimesed on looduslikkusest lähtudes võrdsed ja ühetaolised, neile on ühine nomos (algeline püha komme, mis kehtib) Platonile ja Aristotelesele on õigus ja seadus olulised ainult polise kujundamiseks – põhikorrad on alati õiguslikud korrad. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? P – ideeõpetus: õigus on headuse idee. Õigus on samaaegselt kujundatud ka õigluse idee osana ja õiguse kujunemine ei ole esitatud tahte, vaid mõistuse probleemina. P – seadusandlus ja riikliku korra loomine on täielikumaid vahendeid, et jõuda voorusele.
annaabi.ee 
