Sõnu seletav sõnaraamat

Aristotelest huvitav - ja seles on ta sokraatilise mõttekooli ustav jätkaja- mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud moistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistete määritlemine teostub aga definitsiooni ( „orismos“) kaudu, mille varal mõisted tuletatakse üldisest eriliste tunnuste juurdelisamise teel.
Aristoteles - (384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Aristotelese arvates on demokraatia parim nö halvadest valitsus vormidest, sest kaitseb paljude huvisid, andes samas võimaluse enamuse türanniaks (Tocqville). Lavalleerid inglise kodusõja ajal – alamate nõusolek võimuga on võimu legitiimsuse fundamentaalne alus, kuna seadused puudutavad kõiki inimesi (kodanike) ja inimesed on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema, poliitilisest osalemisest puudumine on võrdne

Aristoteles - laia silmaringiga, inimene on riiklik elusolend, st. et õnn väljaspool riiki olematu/võimatu; ideaalriigis kodanikuõigused keskmise jõukusega elanikkonnal. Hellenismiperiood 338-30 eKr: Aleksander Suure vallutusretk(Philippose poeg ja uus riigi valitseja,valitses 336-323 eKr). Pärast Al. Suure võimuvõitlus/surma lagunes riik 3ks-Makedoonia ja Kreeka, Egiptus, Aasia alad Süüriast Pärsiani.
Aristotelest nimetatakse “loogika isaks”. “Aristotelsese • 384 – 322 e.Kr. loogika”. • Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus • Elulugu (organon). • Aristoteles sündis Stageiras.
Aristotelese järgi on kogu tegelikkusel kaks momenti: 1. aktuaalne-olemine / aktuaalsus / teostus / teoses-olu (kr. enérgeia) – see on, mille alusel tegelik(kus) on see, mis ta parasjagu on 2. võimalik-olemine (kr. dynamis) – see on, mille alusel on tegelikkusel võimalus saada millekski muuks kui see, mis ta parasjagu on. Seda nimetatakse potents’iks (lad. potentia – võime, võimalikkus, suutlikkus)

Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus.
Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud Füüsikas tuntuim on Hempel-Oppenheimi deduktiiv-nomoloogiline mudel Abduktsioon: järeldamine „parimale“ (paremini tõendatud) seletusele.
Aristoteles – Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, „on ainult üks meeltega tajutav maailm“, üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi – kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas paljud teadused, arendas terminoloogia.

Aristotelest nimetatakse ''loogika isaks''. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus.
Aristoteles - Eristas kombelist ja meelelist muusikat,suur tähendus esteetilisele tähendusele Keskaja algus:Lääne-Rooma riigi hävitamine(476.a) psalmilaul:palvelaul,tekst pärit vanast testamendist hümnoolia:uutele tekstidele loodud laul/vaimulik laul:vabas rahvalikus maneerid lauldud
Aristoteles on osadena esindatud mitmetes järgmistes filosoofiates, eriti, mis veidi loodust puudutavad. Süüria kristlikud isad erinevalt teistest kristlikest meestest, peavad Aristotelest kaua 13.apostliks. Nemad tõlkisid Aristotelese araabia keelde ja levis nii islami kultuuri.

Aristoteles – Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese.
Aristotelese arvates on eesmärke kahte tüüpi: 1) on vaja millegi muu jaoks( muusikariistade kunsti eesmärk on muusikariistade valmistamine, ent muusikariistade valmistamine pole eesmärk- eesmärk on muusika). Nii on ka inimese elu puhul. 2) Õnn on inimese elu lõplik eesmärk.
Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslaulja-koori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist.

Aristoteles ise on ennast alati lugenud platonistliku koolkonna mõtlemistraditsioonide jätkajate hulka, kuigi ta oma õpetaja vaateisse just nende keskseimas – nimelt ideedeõpetuse- osas on suhtunud terava, kui mitte öelda lausa hülgava kriitikaga.
Aristoteles on seisukohal, et kuna seaduserikkuja oli ebaõiglane ja seadusele alluja õiglane, siis järelikult on ka kõik seaduslik ühtlasi õiglane, sest seadusandlusega määratletud asjad on seaduslikud ja need on ka kõik õiglased.
Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav.

Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija (Aristoteles ise kasutas terminit „analüütika“. Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust „formaalne loogika“). Süllogistika — järeldamisõpetus.
Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada, sest voorused aitavad elada head elu. Hästi elades me omandame head teguviisid, head harjumused – voorused.
Aristotelese järgi on vaid läbi ülima õitsengu ehk eudaimonia võimalik elamisväärne elu. Mõistuse kaudu on inimene võimeline endale püstitama mitmeid õnneni viivaid eesmärke, kuid üldiselt langevad need kahe kategooriasse.

Aristoteles on aga eelkõige loodusteadlane, tema isa on arst, seega on vaja katseid ning vaatluseid(ei saa ainult mõelda, et inimene sureb ära). Samuti hoolitses Aristoteles noorena oma välimuse eest, mis häiris Platonit.
Aristoteles - filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega.
Aristotelese loogika - alastes kirjutistes tuuakse välja kolme liiki vastandumisi: 1) korreleeruvad; 2) vastandlikud ja kolmandaks – nö positiivse (jaatava) ja negatiivse, ehk eitava (i.k positive vs privative) vastandumise mudel.

Aristoteles – platoni õpilane, kellest sai antiikaja mitmekülgseim õpetlane: tema tööd käsitlesid loodusteadust, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust.
Aristotelese mõttemaailma on mõjutanud kahesugused elemendid; ta taotleb ühelt poolt oma filosoofilises mõtlemises asjade ning nähtuste olemuse tõelist tunnetamist ning arvab seda saavutavat selgesti määratletud mõistete kaasabil.
Aristoteles – nägi olemasolevat nii isas- kui emasseemet, kuid leidis ka, et neil erinevad omadused – emalt materjal, isalt kvaliteet näiteks… See lähenemine varjutas veel kaua pärilikkusega seotud diskussioone.

Aristoteles - Kõige hinnatum autoriteet ➢ Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine Maailmapilt: ➢ Ptolemaiose teostest olenes õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist.
Aristotelese filosoofias on kolm tähtsat elementi koos: mõistus, eesmärk, hüve (samuti arvas ka Kant). Natura naturata - loodud loodus (täppisteadus: loodus peab olema loodud kellegi poolt). Natura naturans - loov loodus
Aristoteles on lähemal tegelikkusele ja vähem nomineeriv kui Platon. Erinevalt Platonist ei uurinud Aristoteles, mis on hüve üldse, vaid millistel tingimustel on hüve saavutamine praktiliselt võimalik.

Aristoteles – polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aquino Thomas (13. saj) – poliitilise elu põhivormiks „perfektne kogukond“, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid.
Aristoteles – • Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib Platoni õpilane, vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on antiikaja määratletav üldistamise teel.
Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus.

Aristoteles - kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga.
Aristoteles – Platoni Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel.
Aristoteleslikule intriigi - ja katarsisedraama põhimõttele). Brechti näidendeid: „Ema Courage ja tema lapsed“ (1937 – 1939) „Galilei elu“ (1937 – 1938) „Hea inimene Sezuanist“ (1939 – 1942)

Aristoteles - Platoni akadeemiast võrsunud kuulus filosoof, tegutses IV sajandi teasel poolel eKr, erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane, pani aluse mitmele tänapäeva teadusele.
Aristoteles – Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles.Veetis nooruse Platoni Akadeemias aga ise asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.
Aristoteles - kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart

Aristotelesest tänini on filosoofia, poeetika, psühholoogia, antropoloogia, folkloristika jt. alade raames püütud välja töötada mitmesuguseid üldteooriaid huumori, nalja ja naeru kohta.
Aristoteles – Idee kui tetud omaduste kogum võtab kokku asja olemuse,sidudes sama tüüpi asju, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele ega ole neist lahus.
Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused. Tähtis on lõpptulemus - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt.

Aristotelese mateeria - vormi skeemis on need loomupärased püüdlused (võimekused) inimese elu materiaalne alus, millele ta valikutega ning nende teokstegemisega annab kindla vormi.
Aristoteles on need nimed tuletanud sõnadest afirmo (ld.k. jaatama, kinnitama) ja nego (ld.k. eitama, lammutama), kasutades nendest vastavalt kahte esimest täishäälikut.
Aristoteles on öelnud: “Kui hakati filosofeerima selleks, et vabaneda teadmatusest, siis teadmise poole hakati püüdlema arusaamise, mitte aga mingi kasu pärast.

Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios.
Aristoteles on öelnud, et: „Keha on elav, kui tal on võime end liigutada“(nii taim, inimene kui ka meri, kosmos, päike, robotid-kõigil neil on justkui hing).
Aristoteles –  Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof,  zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. 

Aristoteles – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. Õiguslikust garanteeritusest – ehk õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu.
Aristoteles on vanaaja suurimaid mõtlejaid, tema töid on teised õpetlased arendanud ja kasutanud ligi 2000 a. Ta pani aluse paljudele uutele teadusharudele.
Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat.

Aristoteles on seisukohal, et kes pole oma loomutäiust päris ära moonutanud, võib õnnelik olemiseni jõuda ka mõningase õppimise ja püüdmise järel.
Aristoteles ise on ennast alati lugenud platonistliku koolkonna mõtlemistraditsioonide jätkajate hulka, kuigi ta suhtub oma õpetaja vaateisse kriitiliselt.
Aristoteles – antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika, muusika, riigikord, kirjandus, maailma üldine korraldus.

Aristotelese eetika – see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi.
Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et • tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud tingimustes tegelikult tamm kasvab.
Aristoteles on öelnud:“Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /…/ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks”

Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest.
Aristotelese metafüüsika – ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil.
Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur poliitikafilosoof5, Platoni ideede edasiarendaja ja kriitik.

Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt.
Aristotelese järgi on õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused ja nn loomutäius, täpsemalt mõistuslik ja eetiline loomutäius.
Aristotelese vaated on väga huvitavad. Arvan, et tänu tema ning ka teiste filosoofide tööle on meie maailmapilt just selline nagu praegu.

Aristoteles - aktuaalsuse ja potsentsiaalsuse eristus toob välja ühe maailma enese põhijoone – nii nagu Aristoteles seda näeb.
Aristoteles 384 - 322 e.m.a Mängus on nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust.
Aristoteles on jaganud hüved sarnaselt Platonile kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud keha ja hingega.

Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline: a) Perekond: hõimu või veresugulus, kuhu on võetud ka teisi inimesi.
Aristotelese arvates on konstitutsioonis kolm osa, mis peavad olema korras: avalike huvide distants, riigiametnikud ja õigusemõistmine.
Aristotelese uurimisobjektiks on tegutsev ja toimiv inimene, kes teiste keskel elades peab tegema otsustusi õige tegutsemisviisi ja -vormi kohta.

Aristoteles on nõus, et inimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved.
Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem.
Aristotelese mõistes tähendab see aga nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses.

Aristoteles - vanakreeka filosoof, loogika isa. Pani kirja loogilise mõtlemise reeglid ja uskus, et Maa on kerakujuline.
Aristoteles - Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.
Aristotelese loomutäius tähendab oskust valida õiget tegevust. Selle oskuse tagavad õiged , kindlad ja mõõdukad käitumisviisid.

Aristoteles on väitnud, et õnn tuleneb puuduste tundmisest ning, et õnne saavutada ongi vaja millegist puudust tunda.
Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks.
Aristotelese arust on hüve vaid igale inimesele eraldi, kuid Platoni arvates peaks teenima üks ühine ühiskondlik hüve.

Aristoteles – tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele.
Aristotelese puhul on filosoofiline meetod rõhutatult teatud konkreetse nähtuse uurimise tulemusena saadud teadmistele.
Aristotelese arvates on hing see, mis paneb eluvõimelise keha liikuma.Mõistus on,aga ainuke,mis mis on hinges surematu.

Aristoteles – loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid.
Aristotelese arvates on hing kõige elava omadus: olla elus tähendab omada hinge ja hinge omada tähendab olla elus.
Aristoteles on eristanud samamoodi ka taevast ja maad ning uurinud võimalliku viienda elemendi olemasolu.

Aristoteles on osadena esindatud mitmetes järgmistes filosoofiates, eriti, mis veidi loodust puudutavad.
Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista „physist“ ehk olevat tervikut.
Aristoteles on oma ideed lahti mõtestanud ning ära põhjendanud, mis paneb uskuma nende õigsust.

Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks vajaminevas materjalis.
Aristotelese teaduslik - empiirilistes ning Polybiose ajaloolis-poliitilistes uurimustes riigist ja õigusest.
Aristoteles – välised hüved on vajalikud hinge pärast!(head teod nõuavad vastavat varustust)

Aristoteles 18 - aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
Aristoteles – antiikaja õpetlane, kes asutas oma kool mille nimest tuleneb sõna lütseum
Aristotelese järgi on õnn : •Hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele (arete). Hinge voorus.

Aristotelese lemmikteadus – bioloogia Platoni lemmikteadus – matemaatika ( matemaatika puhastab hinge)
Aristotelese vastus – Nikomachose eetika: • sõprus (philia) ongi see, mis linnriike koos hoiab.
Aristotelese arvates on mõistuslik vaim muutumatu, kadumatu – seega ka surematu ning tekkimatu.

Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule.
Aristotelese järgi tähendab õiglus hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale.
Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur filosoof.

Aristoteles - Aristoteles (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist.
Aristoteles - 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja.
Aristoteles - pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus.

Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes • kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla.
Aristotelese järgi on kunstiteose autor tehnik, kes annab kehatule ideele meisterliku vormi.
Aristoteles - filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip.

Aristotelese riigiteooria – ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia
Aristotelese lahendus – “au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.
AU
Aristotelese põhimõtted on üldiselt tõesed, kui esineb ka kohti, kus tahaks vastu vaielda.

Aristoteles - vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust.
Aristoteles – türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest.

Aristoteles - filosoof, Platoni õpilane Aleksander Suur - Makedoonia kuningas.
Aristoteles – Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele.
Aristoteles 384 - 322 ema Pärines Lõuna-Makedooniast,oli makedoonia kuninga arst.

Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli.
Aristotelese filosoofias on oluline koht nähtuste jagamisel loomulikeks ja ebaloomulikeks.
Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud „tahtlikuks hulluseks“.

Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema.
Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli.
Aristoteles – keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd.

Aristotelese järgi on olemas võimalikkusena ja tegelikkusena vaadeldavad vormid.
Aristotelese järgi on ülekohut teha ja ülekohtu all kannatada mõlemad halvad.
Aristoteles – Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus.

Aristoteles on lähemal tegelikkusele ja vähem nomineeriv kui Platon.
Aristoteles – Platoni õpilane, antiikaja mitmekülgseim õpetlane.
Aristoteles – filosoof, pani aluse paljudele uutele teadusharudele

Aristoteles – DRAMAATIKA: Luulekunstist (1448b44). ”Jäljenda 2
Aristotelese määratluses on toodud mimesise kaks tahku: jäljenduslik ja muutev.
Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme.

Aristotelese arust on kõik ajaline ja lõplik ja hing on siiski surelik.
Aristoteles - (384-322) Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist.
Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus.

Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele.
Aristotelese teosed on eelkõige loengukonspektid - Corpus Aristotelieum.
Aristoteles – õnn=eneseteostamine, oma talendi realisatsioon.

Aristotelese järgi on jumal vormitu ja liikumatu, ning esmatähtsusetu.
Aristoteles – oli platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja
Aristoteles on teine äärmus, kui Platon on esimene äärmus.

Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus.
Aristoteles – Platoni õpilane, rajas Lykeioni gümnaasium.
Aristotelese järgi on kõik loomutäiuse liigid koondunud õigluses.

Aristotelese tekstid on erinevate autorite poolt jagatud kolme rühma.
Aristotelese seisukohalt on eetiline loomutäius teatav sobilik keskmine.
Aristoteles – eeldab üldist elementi filosoofia teemana.

Aristoteles - Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristotelese järelmõju on ulatunud kaugele väljaspoole antiikaegagi.
Aristoteles - Platoni õpilane Õppis Platoni akadeemias.

Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks:
Aristoteles – Platoni õpilane, kel oli lai silmaring.

Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest.
Aristoteles on kujundanud loodus seaduste kujunemist.
Aristoteles – Platoni õpilane, elas 4. Sajandil.

Aristoteles – valitsemisvormide klassifikatsioon
Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane.
Aristoteles – kreeka filosoof, Platoni õpilane.

Aristoteles – 384-322eKr. Oli Platoni õpilane.
Aristoteles on inimene. Järelikult on A surelik.
Aristoteles - “Loogikaisa”, Platoni õpilane.

Aristotelese latern – mälumisaparaat 25 lubiplaadist.
Aristotelese valitsusvormid – pooldas filosoofide valitsemist.
Aristoteles - suured saavutused loogika vallas.

Aristoteles – filosoofia algab imestusest.
Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal.
Aristoteles - Antiikaja kuulsaim teadlane.

Aristotelese teadused on eriti mõjukad ka keskajal.
Aristoteles - filosoof, Platoni õpilane.

Aristoteles - „Halb lähendab inimesi.
Aristoteles - esimesest liikuma paniija.

Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes
Aristoteles – ideeõpetuse kriitika.
Aristoteles – põhjuste analüüs.

Aristoteles - oli Platoni õpilane.
Aristotelese arvates on õnn hästi elamine.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto