2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda. Arvamus: Botaanikaaed avardas silmaringi taimeriigi koha pealt ning oli väga meeldiv kogemus
krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi. Valge pipar on peaaegu küps pipramari, piparde seast kõige teravam. Parima kvaliteediga jahvatatud valge pipar on saadud pipratuumast, kus on kõige rohkem eeterlikke õlisid. Rosé pipar on troopilise puu Shinus molle (Anacardiaceae, Sapindales, Rosiidid) punased marjad Sugukond Aristolochiaceae tobiväädilised Liik Asarum europaeum harilik metspipar Piprane lõhn ja maitse Selts Laurales loorberilaadsed Eeterlikke õlisid ja bensüülisokinoliinalkaloide sisaldavad puittaimed vahelduvate lihtlehtedega Õied: väikesed, õisikutes. Õiekate: 3-osaline, vabade õiekattelehtedega, aktinomorfne; Tolmukad: kuni 4 ringis, avanevad klappide abil; Viljalehed: 1; Sigimik: apokarpne;
Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae) Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia) Puitunud liaanid või rohttaimed Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar (Asarum europaeum) 36. Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud Siia kuulub veerand õistaimedest
annaabi.ee 
