Ta lähtus tõenäoliselt puhtmatemaatilisest arusaamast. Nimelt pidas ta kera kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas. 3.2 HERAKLEITOS EFESOSEST (u 544-483) oli Vana-Kreeka filosoof, kes juba antiikajal sai hüüdnimeks tume, sest tema kirjapandut oli raske mõista. Teda kutsuti ka Nutvaks, sest alati, kui Herakleitos olevat väljunud kodust ning näinud ümberringi nii palju rumalalt elavavaid inimesi, nutnud ta haletsusest. Herakleitos oli pärit aristokraatsest perest. Ta elas Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning oli paljude pärslastevastaste ülestõusude tunnistaja. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem väites, et ta on kõigeteadja. Teised inimesed ei teadvat midagi, ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest ,,paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitos (nagu paljud teisedki varasemad filosoofid) arvas, et maailma aluseks on mingi 7
Ta vähendas varjudega ruumi kujutamist ja sellega vähenes pildi sügavuseillusioon. Realism mujal Euroopas ja fotograafia Realism levib kõige kiiremini Saksamaale juba 1840ndatel Lääne-Saksamaal tekivad mitmed huvitavad kunstnikud. Esile tõuseb seni vähetuntud Düsseldorf, kus esimesena hakatakse viljelema realistlikku stiili (Düsseldordi kunstiakadeemias saavad koolitust ka mitmed eesti soost kunstnikust). A. von Menzel - tegutses Berliinis. Kuigi on pärit aristokraatsest perekonnast, pöördus lihtsate inimeste ja tööstusteema poole. Mainida võib lüürilist olustikumaali ,,Kunstniku õde küünlaga", kus me näeme saksa realismile tüüpiliselt pruunikas-hallie toonie (koloriidile pöörati vähe tähelepanu). Tuntuim maal ,,Rauavalutehas". Kui seni kujutati pigem käsitöölisi, siis Menzel läks tööstusettevõttesse. Hiljem olid tema teosed eeskujuks nii natsikunstnikele kui ka Ida-Saksa kunstnikele. Suur seeria Preisi kuninga Friedrich II eluetappidest
annaabi.ee 
