mütoloogilised pildid ja kujutised allilmast · Etruskide skulptuur: põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika; saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel ja suur osa oli templite kaunistamisel · Märkimisväärsed on etruski vaasid, ennekõike mustade reljeefidega kaunistatud bucchero vaasid ROOMA KUNST · Rooma kunst ei olnud rahvakunst, see oli aristokraatne ja ametlik kunst · Roomlaste saavutused on märkimisväärsed eelkõige ehituskunstis, portrees ja ajaloolises reljeefis · Rooma ehituskunst: olulisim iseärasus on võlviehitus silindervõlv, ristvõlv; kreeka sambaehituse rakendamine, kasutamine dekoratiivse elemendina; stiilide omavoliline segamine on tavaline nähtus; püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust; foorum
b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus võimu pärast. 4. võitlused kasutatakse masse (valijaid) 5. väliselt reziim demokraatlik. 6. oma olemuselt on reziim ebademokraatlik. - reziim kaob koos edasise majanduse arenguga. (kasvavad maa-aristokraadid) ARISTOKRAATNE-BÜROKRAATLIK REZIIM. a)suletud b)jagunenud eliit c)välistav -tekib tavaliselt rahutuste ja kodusõdade tulemusena. iseloomulikud jooned: I SÕJAVÄELINE REZIIM: 1. poliitiline võim kuulub sõjaväele. 2. tsiviilvõim allub sõjaväelisele võimule. 3. sõjav. diktaktuur võib üle minna isiklikuks diktaktuuriks 4. teostavad tavaliselt kolme ülesannet: a. regulreerivad - hoida ära kodusõda b
lõpul. (Snyder 1985: 44) Itaalia mõjud kombineeriti rahvusliku vaimuga ja loodi terviklik ja omapärane renssanssarhitektuur, kus valitses kõrgeväärtuslik monumentaalstiil, kus väljendati uusi ideid. Suursaavutused olid lossiehituse alal, sest kirikuarhitektuur jääb tahaplaanile. 7 Renessanssarhitektuur oli Prantsusmaal läbi aristokraatne kunst, mille kandjaks olid kuningad ja kõrgaadli liikmed. Renessansskunsti aitasid levitada Prantsusmaale erinevate kuningate sõjakäigud Itaaliasse XV saj lõpul ja XVI saj alguses. (Vaga 2004: 471) Renessanssarhitektuuri ajalugu saab alguse aastast 1494, kui Louis VIII läks sõjakäigule Napoli kuningriik vallutama. Naastes tagasi Prantsusmaale, võttis kaasa hulgaliselt itaalia kunstnikke, kes alustasid segastiili ehitiste ehitamist (Amboise’i loss, Blois’ loss, Galloni loss jt)
Kõrgel järjel ka portreekunst. Esindatud ka kiviskulptuurid, mis on kaunistatud madalate reljeefidega. Kunstkäsitöö (metallnõude kaunistamine sissekraabitud joonistustega), mustad reljeefidega kaunistatud bucchero-vaasid. Põletavad savi, raiuvad kivi, valavad pronksi, transpordivad pronksi - ,,Romulus ja Remulus", emahunt toidab kahte väikest hüljatud poisslast. 11. Rooma vabariigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma kunst ei olnud rahvakunst, vaid aristokraatne ja ametlik kunst, oli ka iseseisvuse ja immitatsioonikunst. Vanemad mälestised on mõjutatud etruskideehituskunstist. Materjaliks on kantkivi ja sarnaneb süsteemilt kreeka ehituskunstiga, sest kasutab sammast konstruktiivse elemendina. Kantkivitehnika asemel hakati tarvitama lubiehitust. Võlvimistehnika suurenev rakendamine. Võlvehitus Rooma ehituskunstis suurim iseärasus. Võlvimisvormidest lihtsaim on sislindervõlv, vabam ja iseseisvam on ristvõlv tekib siis kui ruutja ruumi kohale
Kunstkäsitöö (metallnõude kaunistamine sissekraabitud joonistustega), leitud ka hulganisti metallpeegleid ja ümmargusi tualettkarpe. Mustad reljeefidega kaunistatud bucchero-vaasid. Põletavad savi, raiuvad kivi, valavad pronksi, transpordivad pronksi - „Romulus ja Remulus“, emahunt toidab kahte väikest hüljatud poisslast. Rooma vabariigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma kunst ei olnud rahvakunst, vaid aristokraatne ja ametlik kunst, oli ka iseseisvuse ja imitatsioonikunst. Vanemad mälestised on mõjutatud etruskide ehituskunstist, hilisemad mõjutused Kreekast. Omapäraseim ja iseseisvam ehituskunst, tähelepanuväärsed saavutused veel portrees ja ajaloolises reljeefis. ROOMA ARHITEKTUUR A.SÜSTEEM Materjal ja tehnika: Materjaliks on kantkivi vanimal arhitektuuril ja sarnaneb süsteemilt kreeka ehituskunstiga, sest kasutab sammast konstruktiivse elemendina.
Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust. Vaaraosid pidasid ülal aristokraatne ja militaarne ühiskond, võimukas preesterkond ning nii sissetoodud kui ka kohalik orjadeklass, keda sunniti püramiide püstitama. Ka templid ja püramiidid ehitati loodusseadusi jälgides. Inspireerituina mägedest, olid nad hiiglaslike mõõtmetega. Nagu kõik iidse Egiptuse surnutemplid või hauakambrid, paigutati ka püramiidid jõe läänekaldale; templid, mis olid mõeldud elavatele, püstitati aga jõe idakaldale. Suur Sfinks, kes asus näoga tõusva päikese
annaabi.ee 
