Enamik egiptlasi olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi
aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp) Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala,
Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus
Hiljem hakati teda samastama Amoniga ja Uue riigi ajal saigi Amon-Ra. Tema pühamu oli Karnaki tempel. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu läänetuul. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Seal ohverdati. Rahva ette ilmus jumal ainult usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Egiptlased uskusid elusse pärast surma. Seepärast oli vaja säilitada keha, kuhu hing saaks tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid säilitama ehk balsameerima. Surnult võeti ära siseelundid ning aju. Keha immutati ja mähiti viimaks linaste riideribadega. Seejärel asetati muumia sarkofaagi. Samuti ehitati neile suuri hauakambreid, kuhu pandi kõik vajalik eluks (näiteks teenijate kujud, ehted ning toit) Vana riigi ajal ehitati vaaraode jaoks
Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas (Ank’ - silmusrist - näitab jumalust : 1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad (Osiris, Isis). 2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi
( Fedossejev et al. 1972: 21) Bonnis õppis Marx kõigest kaks semestrit. Seejärel otsustas ta isa nõuandel oma õpinguid jätkata Berliini ülikoolis, kus pidasid loenguid kõige väljapaistvamad õigusteaduse spetsialistid. ( Fedossejev et al. 1972: 22) Enne ärasõitu Berliini veetis Marx 1836. aasta suvevaheaja vanematemajas. Sel ajal kihlus ta Jenny von Westphaeniga, oma lapsepõlvesõbratariga. Valitsuse salanõuniku Ludwig von Westphaleni tütar Jenny oli sündinud 1814. aastal aristokraatlikkus perekonnas. Ludwig von Westphalen sõbrustas Karl Marxi isaga. Westphaleni käest sai Karl esmakordselt teada Saint-Simoni õpetusest. Karl Marx vastas Trieri nõunikule tulise kiindumusega, pidas teda üheks oma õpetajaks ja pühendas talle hiljem doktoriväitekirja. 6 Marxi ja Jenny kihlust hoiti esialgu saladuses, kuna kardeti, et Jenny sugulased püüavad seda abielu nurja ajada. Noored abiellusid alles seitse aastat pärast kihlust
Ka piirkondlikud jumalad. Egiptuses on teada üle 740 jumala. Antropomorfsed jumalad e mitmekülgsed jumalad. Osiris surnuteriigi valitseja zoomorfsed e loomakujulised jumalad. Apis must härg pool-inimeste ja pool-loomadena. Amon-Ra pistrikupea, inimesekeha; Seth saakali peaga Skarabeus sitasitikas, kellest saab jumalik putukas. Kohtab palju amuleti näol. On uskumus, et kui see hauda kaasa panna, annab see igavese elu. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, kuna jumalate eest hoolitsemine templis oli preestrite privileeg. Iga templi ees obelisk, mis sümb kõrgele pürgimist. Tutanhamoni hauakamber kõige kuulsam, sissepääs on peidetud. Tutanhamon oli kullast sarkofaagis. Templid olid pühendatud konkreetsetele jumalatele. Sisenemisel on sfinkside allee, püloon väravataoline ehitis, mille ees seisis tavaliselt obelisk. Ehnatoni usureform - Egiptuse arhitektuur (mastabast kahjuhaudadeni): Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid,
the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Vastus: keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud.
kaudu. Egiptuse religioon oli polüteistlik – igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid oma Jumalad. Egiptusest on teada üle 740 jumala. Egiptlased kujutasid oma jumalaid: • antropomorfsetena – inimesekujulistena (nt Osiris – viljakuse jumal ja surnuteriigi valitseja) • zoomorfsetena – loomakujulistena (nt Apis) • pool-inimeste ja pool-loomadena (nt Ra – päikese jumal; Horos - taevajumal) Religiooni iselooustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu. Maine elu oli ettevalmistuseks surmajärgseks eluks. Laip palsameeriti, valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist inimesekujulisse hauda (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse hauakambrisse. Surnute raamatutes kujutatakse surnute maailma; hinge ja hauataguste elu.
Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon.
annaabi.ee 
