perekonna juhtumitega, on süüst vabad. Ta põletas kõik paberid ja kirjad ära, mis puudutasid nende juhtumeid, vandudes, et ta ei olnud kordagi lugenud ega puudutanud ühtegi neist. Võib panna küsimärgi alla, kas ta ikka põletas ära originaalid. Dio lausa mainib, et põletatud said ainult koopiad.8 Tekib küsimus, kuidas noor kogenematu imperaator oskas mängida Senatiga nii hästi. Vastus on Macro ja Silanus. Macro õpetas Caligulale, kuidas imperaator peaks käituma aristokraatlikel pidusöökidel või teatri etendustel ja pidas ka loenguid kunsti ja juhtimise kohta.9 Varem ei saanud Caligula välja näidata tundeid oma sugulaste saatuste suhtes, kuid nüüd tekkis tal see võimalus. Oma lähisugulasi austas ta nii, et ta isiklikult läks nendele saartele, kus olid tema venna ja ema jäänused ning tõi need tagasi Rooma. Septembrikuu nimetati ümber Germanicuse järgi. Caligula ema auks korraldati mänge ja jäädvustati ta nägu mündile
ilmselt sumeri linnade omale. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekul või nõukogus osalemise teel mõjutada riigi poliitikat. Kuid erinevalt sumeri linnadest pole Foiniikiast mingeid andmeid ei suurtest templivaldustest ega preesterkonna osast riigijuhtimisel. Võib arvata, et selle asemel oli siinsetes rtiikides suur mõju kaubandusega tegelevatel aristokraatlikel perekondadel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on vaieldamatult maailma esimese tähestiku leiutamine II aasatuhandel eKr. Kaananlased olid varasest ajast peale tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega ja suutsid neist mõlemast õppides kujundada senistest märksa lihtsama hõlpsamalt kasutatava kirja. Nagu teisedki varased kirjasüsteemid sai tähestik alguse piltkirjast. Kuid erinevalt Egiptusest ja Mersopotaamiaast hakkasid kaanani