riigi jaoks kõige soodsamas vahekorras. Riigivormide jaotusest nõnda palju, et esiteks võib suverään valitsemise üle anda kogu rahvale, või suurimale osale rahvast, nõnda, et riigiametnikest kodanikke on rohkem kui eraisikust lihtkodanikke – seda riigivormi nimetatakse demokraatiaks. Teiseks võib suverään koondada valitsemise väikese grupi kätte, nõnda, et lihtkodanikke on rohkem kui riigiametnikke – seda nimetatakse aristokraatiaks. Lõpuks võib ta koondada kogu valitsemise ühe ametiisiku kätte, kellelt siis pärivad oma võimu kõik teised ametnikud. Kolmas vorm on kõige levinum ja seda nimetatakse monarhiaks, ehk kuninglikuks valitsemisviisiks. Tuleb märkida, et kõik need vormid, või vähemalt kaks esimest – on enam või vähem paindlikud ja nende piirid võivad üsna suures ulatuses kõikuda. Neist kolmest kombineeritud vormist võib tuleneda terve hulk segavorme, millest
peamiselt Aafrikas ja Ladina-Ameerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus.
Aafrikas ja LadinaAmeerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, st ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli ,,aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Kaasaja demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus.
Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, mistättu riigipea on allutatud parlamendi kontrollile. Presidendile kuulub vaid esindamine rahvusvahelises suhtlemises. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim. (näiteks Prantsusmaal). Legislatiiv funktsiooni jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Aristotelese riigi käsitlus: riike võib jagada demokraatiaks(rahvas valitseb enamuse huvides) ja aristokraatiaks (väike hulk inimesi valitseb kõigi huvides). Siit on näha, et Aristoteles lähtub riigvormide käsitlemisel võimukandjate arvust. Platoni ideaalriigi käsitlus Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia Inimese hingel on kolm osa: mõistus(=mõtlemine, teadmine), emotsioon(=julgus, vaprus) ja iha (=himu, instinkt). Ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osakesele kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurite ülesandeks on riigi valitsemine, sõdurite
d. ei kumbki 2. Poliitiline reziim on a. teiste sõnadega valitsemisviis b. teiste sõnadega valitsemiskorraldus c. teiste sõnadega valitsemissüsteem d. pigem protsess kui nähtus 3. Millised järgmistest tunnustest määratlevad ära valitsemisviisi? a. kelle käes on võim b. kuidas võim vahetub c. millised on piirangud võimu teostamisele d. kas valitsevad üks, mitu või paljud 4. Aristotelese valitsemisviiside jaotuses tähistas demokraatia nähtust, mida täna võiks nimetada a. aristokraatiaks b. moblokraatiaks c. väheste linnakodanike valitsemiseks d. pööbli võimuks 5. Diktatuurireziimides a. valitseb üks isik (diktaator) b. rahvas ei tohi osaleda c. rahval puudub võimalus valitsejaid vahetada d. rahvas on valitsejatega väga rahul 6. Autoritaarset reziimi iseloomustavad: a. sõjaväe autonoomia, b. sõjaväe allutatus, c. vabad valimised, d. inimeste poliitiline ükskõiksus või osaline mobiliseeritus, e. ideoloogia. 7. Totalitaarset reziimi iseloomustab: a
Ükskki suverään ei tohi minna vastuollu Jumala seadustega. Suveräänsus väljendub riigivõimus kui poliitilised ülemkorras. Õiguslikus mõttes tähendab suveräänsus eelkõige kompetentsi ülimuslikkust. Kui poliitiline mõiste tähendab ta ülemvõimu. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub Aristotelese vastavast käsitlusest. Selle õpetuse järgi võib riike jagada demokraatiaks ja aristokraatiaks. Monarhiates valitseb monarh kõikide hüvanguks ja türanniates ainult oma heaolu nimel. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on valitud president. Demokraatlikud riigi jagunevad kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaarse demokraatiaga riigid
Selle pinnal on ehitatud kõikvõimalikke sotsiaalseid konstruktsioone. Näiteks et inimene, kes on sotsiaalse redeli tipus, on sinna jõudnud mingi valiku läbi ja tal on õigus teiste kohal troonida, teisi ekspluateerida. Kuid eliidi olemus ja kujunemine on suuresti just moodsa ühiskonna probleem. Traditsioonilises ühiskonnas, kus inimesed olid selgesti jaotatud erinevatesse “ühiskonnalahtritesse”, olid “kutsutud ja seatud” üsna selgesti määratletud. Neid nimetati aristokraatiaks ja üldiselt ei olnud tollal vaidlusi selle üle, kes või mis on ühiskonna eliit. Tänaseks on saanud selgeks, et nii revolutsioonilised kui ka mitterevolutsioonilised püü- ded rajada täiesti egalitaarset (võrdsusele suunatud) ühiskonda on täiesti viljatud: revolutsioonid ei too kunagi võimule masse, vaid hoopis asendavad “roiskunud” eliidi tarmukamaga (vana eliidi uue eliidiga). Ühiskond on alati jagunenud rikasteks ja vaesteks
On võimalik eristada 3 sotsioloogilist protsessi: 1. Kordamine see on ühisel tasandil väljenduv imiteerimine. Juba ajalooline käsitlus annab tunnistust selle kohta, et kõik nähtused kaasa arvatud riigivormid korduvad. Tarde toetub Aristotelese riigivormide käsitlusele oluline on leida vastus mis?, kes? Ja kelle? Huvides valitseb: See on lõpmatu ringkäik, mis saab alguse monaarhiast, mis transformeerub türanniaks, mis omakorda aristokraatiaks. Tarde arvates riigivormide ringlemine annab tõestust, et ka kõigi teiste nähtuste areng toimub korduva skeemi abil (v.a tunded). Matkimise kohta oli Tardel 2 seadust: · Toimub liikumine seestpoolt väljapoole, st algul imiteeritakse nähtusi, mis on seotud inimese enda teadvusega, siis alles imiteeritakse välise maailma nähtusi. 11
annaabi.ee 
