Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a
posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu
· Karl Suur Laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja algul vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis ta araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis talt aga tänapäeva Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Aastal 800, kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga, kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 2. Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks? · Kõik eluks vajaliku kasvatasid maaomanikud ise. Maatükist saadav sissetulek oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda
riigil puudus ühine kaitse. 2. Nimeta kaks Chlodovechi ettevõtmist, mis olid Frangi riigile kasulikud. Põhjenda oma valikut. 4P 1) Kuningas Chlodovechi juhtimisel tõrjuti läänegoodid Galliasest Hispaaniasse. Frankide maavaldus suurenes Galliase võrra. 2) Chlodovech ühines peale ristimist katoliku kirikuga, mis lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes koos aristokraatiaga nägi frankides liitlasi teiste, ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastu. 3. Mille poolest võib pidada Karl Martelli valitsemisaega murranguliseks? Lähtu sõjanduse ja religiooni seisukohtadest. 2P 1) Rakendas feodaalpõhimõtet, sellest sai endale hea ratsaväe Araabia vastu võitlemiseks ning 732.a. Potiersi lahingus ta tõestas ennast ning araablased said lüüa. 2) Komplekteeris riigile hea sõjaväe. 4. Kuidas sai 8
kasvu, kiriku seesmise konsolideerumise ning linnade tekke ja arengu tõttu keskaja kõrgpunktiks. Kuna ilmalik ja vaimulik võim koondasid üha enam piirkondi oma valitsemise alla, kasvas avaliku halduse ja avaliku võimu osatähtsus. Kaasaegsete ajaloolaste arvates võis just sel perioodil nimetada Norrat esimest korda ühtseks riigiks. 12. ja 13. sajandil tugevnes kuningavõim, mis alistas nii kiriku kui feodaalid. Traditsiooniline ilmalik aristokraatia asendus teenistusliku aristokraatiaga. Siis muutus ka talupoegade staatus varasematest vabadest maaomanikest said rentnikud. Siiski rentisid Norra talupojad maa enamasti terveks eluks ja nende staatus oli parem kui suures osas tolleaegses Euroopas. Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Haakon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn
Rauast relvad pööre sõjatehnikas. VII-VI saj, saavad lahingute otsustavaks jõuks raskerelvastusega jalaväelased hopliidid. Efektiivne käsitöö toob kaasa toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj
Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel. Keisrilt toetust ei saanud, loodeti paavstile
Mani saare. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi mis annab tõestust nende laevade merekindlusest. Viikingiaeg kulmineerus 1066. aastal, kui Norra kuningas Harald Hardraade ja tema mehed kaotasid Inglismaal Stamfordi silla lahingu. Keskaeg 12. ja 13. sajandil tugevnes kuningavõim, mis alistas nii kiriku kui feodaalid. Traditsiooniline ilmalik aristokraatia asendus teenistusliku aristokraatiaga. Siis muutus ka talupoegade staatus varasematest vabadest maaomanikest said rentnikud. Siiski rentisid Norra talupojad maa enamasti terveks eluks ja nende staatus oli parem kui suures osas tolleaegses Euroopas. Viikingiajast alles jäänud orjapidamine kadus keskaja kõrgperioodil. Sellel ajajärgul nihkus Norra poliitiline raskuspunkt edelast Oslo fjordi ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Håkon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Sõltumatu monarhia 18
Seal tundis ta ennast õnnelikuna ja 3 võttis palju sõpru vastu. Mary-Ann oli vahepeal abiellunud, Byron piinles sellepärast. 18. jaan 1809 sai Byron 21-aastaseks ja korraldas täisealiseks saamise puhul sõpradele suure peo. Nüüd oli ta oma tohutu varanduse täisperemees; lordina kuulus talle automaatselt koht Ülemkojas ja ta astus poliitilisse ellu. Vahekordade teravnemine aristokraatiaga ning kirglik soov tundma õppida võõraid maid ja rahvaid viisid luuletaja 1809 pikemale reisile. Teekond kulges läbi Hispaania, Albaania, Kreeka ja Türgi. Reisimuljetest sai päevik ja päevikust poeem "Childe Haroldi palveränd" (Childe on rüütlitiitel), mis tõi autorile luuletajakuulsuse. Poeem ilmus mitmes osas: 1812 I ja II laul; 1817-1818 III ja IV laul. II osa: Albaanias IV osa: Veneetsias IV osa: minu hing
Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Edukate sõdade tulemusel allus talle valitsusaja lõpul suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared,Lõuna-Itaalia ja araablastele alluv Hispaania jäid väljapoole tema valdusi. Valdavalt kristliku Lääne-Euroopa valitsejana oli Karl Suur sobiv kanditaat taastamaks V sajandi katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu.Aastal 800,kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga,kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. c) Roterdammi Rasmus. humanist. Usupuhastusele aluse panija.,,Narruse..``1517 .Kiriku org, vastu. Rumaöluse vastu. Ta tõlkis piibli lad. Keelest kreeka keelde. 4)Pilet nr.4 a)Euroopa hiliskeskajal(XIV-XV saj) *Paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad.Saabus must surm,mille tõid kaupmehed Musta mere ja Bütsantsi kaudu Itaalia linnadesse
Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Seda tänu sellele, et aadlid ja Tallinna linn olid rootsi riigi alla läinud vabatahtlikult. Kuid kuna Liivimaa oli vallutatud maa, siis hakati seda kiirelt rootsistama. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a
sõjameeste keskele ja sai lahingus raske sõjanuia löögist rinda ja kaela rängalt haavata. Ainult imekombel õnnestus päralejõudnud Makedoonia sõjameestel, kes kuninga elu pärast hirmu tundes kindluseväravad raevuka tormijooksuga maha olid murdnud, oma valitseja päästa. Saanud kuningaks, ei kulutanud Philippos II poeg tühjalt aega. Rahuajal veetis ta päevi kohtuasju arutades ja sõjaväge lahinguteks ette valmistades, jahil käies ja lugedes. Makedoonia aristokraatiaga suhelda Aleksander eriti ei armastanud, eelistades sellele võimalikult rohkem sõjameeste hulgas viibida, sest pidid ju viimased aitama tal võitmatu väejuhi kuulsust saavutada. Ka sõjaretkedel kasutas noor kuningas sõdimisest vaba aega kasulikult. Ta harjutas vibulaskmist, mõõgavõitlust ja töötas välja käsitsivõitluse uusi võtteid, treenis vägagi riskantset kiirestiliikuvalt sõjakaarikult mahahüppamist ja uuesti sellele kargamist.
Vaikiv ajastu. Vältimaks vabadussõjalaste võitu põhiseaduse muutmise valimistel, otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner kuulutada välja sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati vabadussõjalasi ja lükati edasi valimised, samuti keelustati meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda. Selle ajastu nimeks sai vaikiv ajastu, sest demokraatia asendus aristokraatiaga ja meedial kästi kõigest vaikida. Riigijuhid lasid oma soovide järgi koostada uue põhiseaduse, sest nad rikkusid vana põhiseadust korduvalt. 1937. aastal loodi põhiseadusega presidendi ametikoht, kelleks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng. Kultuurielu hakkas kiirelt arenema. Talurahvakultuurist kasvas välja euroopalik kõrgkultuur.
muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse. Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema. Seda kasutasid ära Araablased ning väga sagedasteks hakkasid muutuma Viikingite rüüste- ja vallutusretked Euroopas. *Valgustus
Khozroes II püüdis taastada ahhemeniidide hiilgust ja hävitas seetõttu enda ja araablaste vahel ühe puhverrahva. Seejärel üritas lõplikult võita Bütsantsi. Algus oli isegi edukas, kuid siis suutis uus Bütsantsi keiser olukorra päästa riskides tulla Sassaniidide pealinna vallutama, kui tal endal oli samal ajal oht saada enda poolel vallutatud. Rooma keiser tuligi ning saavutas kokkuleppe 17 Sassaniidide aristokraatiaga ja Khozroes II kõrvaldati. Eelnevalt olid sõjad riiki nõrgestanud ning võidetud varandused läksid kuninga varakambrisse ja mitte investeeringuteks majandusse. Järgnevate kuningate ajal riik järjest nõtgeneb ning 633 algab araablaste massiline pealetung nõrgestatud Sassaniidide pealinn Ctesiphon Bütsantsile ja Sassaniididele. Majandus, kultuur Sassaniidide impeerium oli võrreldes teiste iraanlaste riikidega suhteliselt arenenud. Ta asus
Püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades võitlust ka paavstidega. Suri sõjategevuses. Ludwig IV Pärast Heinrichi surma ei suutnud vürstid kokkuleppele jõuda ja troonile valiti üheaegselt Ludwig IV Baierist ja Friedrich Hasburg. Võimuvõitluses jäi peale Ludwig (1314-1346). Vastuolud paavstiga. Johannes XXII heitis ta kirikust välja ja pani Saksamaa interdikti alla. Ludwig koondas oma õukonda paavsti vastased ja asus liitu paavstivaenuliku Rooma aristokraatiaga, mistõttu tal õnnestus vallutada Rooma. Tagandas Johannes XXII ja nimetas uueks paavstiks Nicolaus V. Roomas tekkisid rahutused ja vaatamata suurtele väljapressimistele ei suutnud Ludwig palgasõjaväele maksta. Oli sunnitud 1328 Roomast lahkuma. Tema püüe suurendada Baieri dünastia valdusi viis kokkupõrgetele vürstidega, kes valisid uue kuninga Luksemburgide dünastiast Karl IV. Karl IV Saksa ja Tsehhi kuningas (1346-78) ning Saksa-Rooma keiser (1355-78). Loobus
VARANE KEISRIRIIK 30 eKr – 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne). Augustuse valitsusaeg (30 eKr – 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodus. Kodusõdadele järgnenud pikk rahuperiood tagas majanduse tõhusa arengu ja lubas valitsejal pühenduda riigi sisekorralduse täiustumisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia, hoides samal ajal häid suhteid nii lihtrahva kui aristokraatiaga. Seetõttu vähenes tema valitsusajal tunduvalt endise vabariikliku korralduse pooldajaskond. Kui Augustus suri, pidas enamus roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavalt sobivaimaks riigikorralduseks. Mitmed Augustuse järglased valitsesid oma lähikondsete ja Rooma ülikkonna suhtes ülekohtuselt ja teenisid julma valitseja kuulsuse. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. I sajandi keskel vallutati enamus Suurbritanniast.
võlaorjuse eest linnadesse. Rauast relvad pööre sõjatehnikas. VII-VI saj, saavad lahingute otsustavaks jõuks raskerelvastusega jalaväelased hopliidid. Efektiivne käsitöö toob kaasa toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid. (Juba antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks e. timokraatiaks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Tekkisid ülekreekalised turud, hakati raha müntima (Joonia kreeka linnade initsiatiiv). Lüüdia mündid valmistati kulla ja hõbeda looduslikust sulamist elektronist. VII saj
Itaaliale. Püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades võitlust ka paavstidega. Suri sõjategevuses. Ludwig IV Pärast Heinrichi surma ei suutnud vürstid kokkuleppele jõuda ja troonile valiti üheaegselt Ludwig IV Baierist ja Friedrich Hasburg. Võimuvõitluses jäi peale Ludwig (1314-1346). Vastuolud paavstiga. Johannes XXII heitis ta kirikust välja ja pani Saksamaa interdikti alla. Ludwig koondas oma õukonda paavsti vastased ja asus liitu paavstivaenuliku Rooma aristokraatiaga, mistõttu tal õnnestus vallutada Rooma. Tagandas Johannes XXII ja nimetas uueks paavstiks Nicolaus V. Roomas tekkisid rahutused ja vaatamata suurtele väljapressimistele ei suutnud Ludwig palgasõjaväele maksta. Oli sunnitud 1328 Roomast lahkuma. Tema püüe suurendada Baieri dünastia valdusi viis kokkupõrgetele vürstidega, kes valisid uue kuninga Luksemburgide dünastiastKarl IV. Karl IV Saksa ja Tsehhi kuningas (1346-78) ning Saksa-Rooma keiser (1355-78). Loobus aktiivsest
Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud 326 asuma tagasiteele. 325 jõudis sõjavägi, osalt maismaad pidi, osalt Indias ehitatud laevadel mööda India ookeani, Mesopotaamiasse. 323 suri Aleksander oma uues pealinnas Babylonis. Diadohhide sõjad 323 279
kastreerimise võrdsustamist mõrvaga. Keelas orjade omavahelise tapmise ära, orje ei võinud isandad enam omavoliliselt tappa. Igaks orja tapmiseks pidi olema magistraatide kohtuotsus. Keeras ära orja piinamise. Ei tohtinud ka müüa orja kupeldajatele prostituutideks või gladiaatoriteks. On teada juhtum, kus emand saadeti pagendusse, kes oma orje kohtles liiga karmilt tühiste eksimuste pärast. Kõiki orjade kaitseseadusi on peetud Hadrianuse võitluseks aristokraatiaga ning pigem poliitiline kemplemine. Kas keiser ka ise orjade vastu nii õiglane oli on kaheldav. Hadrianus piiras ka isanda õigust surma mõista. Antonius Pius võimaldas orjadel kaebekirju esitada ( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi. Pius kuulutas ka põhjuseta orja tapmise võrdseks võõra orja tapmisega. Constatinus Suur ( I kristlik keiser) selgelt nimetas isandat süüdi mõrvas, kui ta sihilikult tapab oma orja. Õiglase ja heausklikult
kolonisatsioon vahemerel. 9 saj rajasid oma asuala Küprosele, põhiosa oli asutatud kreeklaste poolt. Ei rajanud kreekasse neid, peaasjalikult hakkasid rajama asulaid Vahemere lääneosas Hispaania ja Itaalia maagirikkad piirkonnad. Foniikia kolooniad, meresõidu vaatekohast. Tyrose koloonia Kartaago, Panormos(Palermo), Sardiinias, Itaalia rannikule ei rajanud nad otseseid kolooniad, olid aga intensiivsetes suhetes Etruski aristokraatiaga, seal jälle head metallid. Kujunes ulatuslik , kaubanduslik ülemereline kaubandussüsteem.On ka tõendeid et oli kaubanduslik aristokraatia, millel oli teatud sõnaõigus, väljendus aristokraatlikutes nõukogudes, ebaselge on see milline oli kuningavõimu ja nõukogu vahekord. Hilist pärsia impeeriumi aega on kajastatud kreeka tekstides on räägitud rahvakoosolekutest, aga me ei tea kuna see oli. Foniiklaste religioon
annaabi.ee 
