vrtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest hiskonnakorraldustest on aristokraatia Platoni hinnangul kige lhedasem iglusele. Aristokraatia oli tollases poliitilises snavaras kibiv termin, mis thistas sugukonna/himu eliidist vlja kasvanud krgema pritoluga isikute vimu. Thtthelises tlkes aga thendab ta parimate vim. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta paigutab telised aristokraatiad kaugesse minevikku, millest me teame enam legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest Platon kneleb, tingimustes need, kelle hinges domineerib mistuslik hingejagu ja kes seetttu on kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu iglase riigi ideele lhedase valitsemiskorraldusega. Iga jrgmine valitsemistp on sellest ideaalist ha kaugemal, ha ebaiglasem selle sna platonlikus thenduses. Seega on Platoni valitsemiskordade tpoloogia
tähistas sugukonna/hõimu eliidist välja kasvanud kõrgema päritoluga isikute võimu. Tähttähelises tõlkes aga tähendab see aga “parimate võim”. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda põhjendas tema õiglase riigi õpetus. Jääb mõnevõrra ebaselgeks, kas ta pidas traditsioonilise võimueliidi valitsemist faktiliselt eksisteerivaks võimukorralduseks, mis oli tema enda poolt kirjeldatud õiglasele valitsemiskorrale lähim. Küll paigutas ta tõelised aristokraatiad pigem kaugesse minevikku, millest teati enam legendide, kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsesid aristokraatia, millest Platon kõneles, tingimustes need, kelle hinges domineeris mõistuslik hingejagu ja kes seetõttu olid kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu õiglase riigi ideele lähedase valitsemiskorraldusega. Iga järgmine valitsemistüüp on sellest ideaalist üha kaugemal, üha “ebaõiglasem” selle sõna platonlikus tähenduses
ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel: - Despootia – osavõtt 0 - Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses, nt konstitutsiooniline monarhia
kes maksab rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida Itaaliat seesmiste korratuste ja lõhede eest ning kaitsta seda väliste vaenlaste eest. Kui riigi julgeolek on ohus, siis on see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja monarhiad. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut. Machiavelli eristab kahte viisi, kuidas valitseda kuningriike: 1) kuningas valitseb läbi oma sulaste (näiteks toob Türgi), sellist riiki on raske vallutada, kuid kerge valitseda, sest rahva ülikuid ei ole
2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademoraatia, pärilik partokraatia - Korea RDV). 39 Võttes aluseks rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisest, saame kolm riigi ajaloolist tüüpi: 1) despootia - rahva osavõtt "0",
Eelöeldu on põhjustatud sellest, et neil pole muud kiindumust ega muud põhjust, mis hoiaks neid sõjaväljal, kui nende nigel palk, millest ei piisa selleks, et tekitada neis soovi sinu eest surra. Märksa meelsamini on nad sinu teenistuses siis, kui sa sõdimisega ei tegele, sõjaaja kätte jõudes ent nad kas hoiavad kõrvale või lasevad jalga. Ptk 12. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja ainuvõimud/monarhiad, despotismid. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut. Kui valitseja oskab alamate keelt, kui tavad on sarnased, kui ta ei muuda seadusi või maksustamist, siis ta võib valitseda ka mujalt, muidu peab olema kohapeal. Ptk 4
annaabi.ee 
