ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e
antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega rahvas sai valitsemises palju otsustada. Demokraatlikus ühiskonnas valiti ametnikud liiskuheitmise alusel-nii välditi häälte kinni maksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele
dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi. Ballett jutustab loo kõrgest soost aristokraadist Jevgeni Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. ,,Jevgeni Oneginit" on nimetatud ,,vene elu entsüklopeediaks", mis annab Venemaa konkreetse ajastu oludest ja elanikkonnakihtidest mitmekülgse pildi. Käisin etendust vaatamas, kuna tegemist on ühe kuulsaima balletiga maailmas, kus on põimitud kuulsa A
Marlene Dietrich, pärisnimega Marie Magdalene Dietrich, sündis 27. septembril 1901. aastal Saksamaal Berliini rajoonis Schönebergis. Ta oli noorem kahest tütrest, õde Elisabeth oli aasta vanem. Tema vanemad olid Louis Erich Otto Dietrich ja Wilhelmina Elisabeth Josephine Felsing. Dietrichi ema oli jõukast Berliini perest, kellele kuulus kellavalmistamise ettevõte, tema isa oli politsei leitnant, kes suri 1911. aastal. Isa parim sõber Eduard von Losch, kes oli aristokraadist vanemleitnant, kurameeris Dietrichi emaga ja abiellus temaga 1916. aastal. Dietrich tutvus ka Von loschi sugulastega, kelle seas oli ka krahve ja printsesse, see jättis sügava jälje ka tema väärtushinnangutesse. Losch suri Esimeses Maailmasõjas saadud vigastustesse. Von Losch ei adopteerinud Dietrichi lapsi ametlikult. Pärast kasuisa surma kolis Dietrich ema ja õega sugulaste juurde Dessausse. Marie Magdalene hüüdnimeks sai peresiseselt Lene. 11- aastaselt pani ta
Lisaks pole ta ka rahva heaolu ja sotsiaalsfääri seisukohalt kõige parem maa. Tõelisest demokraatiast on siiamaani parim näide Antiik-Kreeka. Seal oli otsustamine tegevus millest võisid osa võtta kõik kodanikud ja see toimus rahvakoosolekutel. Tolleaegses ühiskonnas valiti ametnikud liisutõmbamise alusel, millega välditi häälte kinnimaksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. Prantsuse Revolutsiooni ajal, kui Euroopas tehti esimesi samme demokraatia taastamise suunas, ei tulnud selline asi muidugi kõne alla, kuna oli võimatu koguda kõiki kodanikke korraga ühtekokku ja panna neid kas ise ideid pakkuma või nende üle hääletama. Tänapäeva
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas.
Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. originaalsem ja tugevam kirjanik oli aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud lugemiseks ja mitte lava
küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. See võim kestis lühikest aega, türannid tapeti. 3. Miks toetas rahvas mõnikord türannide võimuletulekut? Sõnasta kaks põhjust. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad
peenus ja eriline range distantsi hoidmise tunne. Tuntuimad tema maalidest on "Dofään Francois lapsena", "Mees Petrarca köitega", "Madame de Canaples". Kuivõrd Clouet lähtus oma portreeloomingus isiksusest, näitavad nii suure humanisti Guillaume Bude portreemaal (u. 1536) kui ka joonistus samast mehest. Poos on lihtne, modelleering aga plastiliselt kaunis. Eriliselt on fookusesse võetud nägu. Silmavaade kõneleb kontakteeruvast inimesest, mitte endassesulgunud aristokraadist. Modelli käed jäävad seevastu aga joonistuslikult suletuks. Ka rõivastel ei ole maali tervikus nii tähtsat osa kui kuninglike isikute portreedes. Kõikidele maalidele tegi Jean Clouet ettevalmistavaid joonistusi. Leonardo da Vinci õpetuste järgi tegi ta neid sageli musta, valge ja punase kriidiga. Joonistuste kõrge kunstiline tase ja loomulikult värskus viisid kaasaegseid mõttele hakata neid koguma. Esimesed teadaolevad prantsuse joonistuste kogujad olid Francois I ja Katariina de'
Plautuse puhul sai aru, et tegelased on siiski roomlased. Tal rahvalähedased näidendid , kus on nilbusi ja otseütlemisi. Näidendites olevate laulude tõttu sarnanesid need laulumängudele. Tema näidendid olid populaarsed rooma ülikute, lihtrahva kui ka orjade hulgas. Terentius oli eriti silmapaistev komöödiate alal. Oli tugevam ja originaalsem kirjanik kui Plautus. Aafrikast pärit ori, kelle peremees vabaks lasi. Tänu oma aristokraadist patroonile sai ta hariduse ja nime .Ta komöödiad jutustavad kodanike argielust, kusjuures tegelased on elulähedased ja täpselt kirjeldatud. Terentius käsitles abielu ja armusuhete teemat. Erinevalt Plautusest puudub tal jämedus, keelekasutus on peenem, süzeed ja dialoogid on universaalsemad. Vahest sel põhjusel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kelel köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda.Temale kuulub lause ,,Olen
äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud
kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. b) Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte. c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. d) Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos rahvas + kratos võim)- võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. 1.5. Sparta ja Ateena riigikordade erinevused:
kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. b) Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte. c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. d) Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos rahvas + kratos võim)- võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. 1.5. Sparta ja Ateena riigikordade erinevused:
Voltaire kritiseeris seda. Leiab, et teater loob vale pildi. Eelkõige kujutatakse kesksete tegelastena pettureid ja sulisid. Head inimest on palju raskem mängida. Rõhuasetus on tema meelest paigast ära. Äärmisel juhul võiks näitemänge lavastada, kui peategelaseks on vooruslik abielumees, kes on patrioot, töökas, mehine. Ta näitab ideaali. Teine normaalne näidend oleks antiikne, kus kujutatakse sporti. Kirjutas teose „Uus Helois“. Peategelane on aristokraadist neiu, kes armub endast madalamasse. Kui õpetlane, kes neiut armastab, teeb ettepaneku, et põgeneks, siis neiu jääb truuks oma isa kasvatusele ning ei lähe kaasa. Õpetaja läheb laia ilma. Neiu pannakse paari rikkaga. Armastust ei tunne. Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes ütleb: „elu möödub lennates ja mõtte annavad ainult heateod“. Aastaid hiljem saadab õpetaja kirja armastatule. Nende vahel on pinged. Neiu räägib surivoodil, et ta on terve elu armastanud õpetajat
tehisfallos, karikatuurne mask. Aristophanes – elas 5.-4.saj eKr. Ainuke, kellest on meieni säilinud komöödiaid. 44st teosest 11 on meieni jõudnud. Komöödiad on tihedalt eluga seotud, leidub vihjeid ja poliitilisi rünnakuid. 1.pool loomingust ühiskonnakriitiline 2.pool olustikulistest probleemidest, demokraatia ei olnud enam nii tugev, ei saanud kritiseerida. +„Pilved“ - Lühidalt sündmustik: talupoeg abielus aristokraadist naisega ja elab linnas. Kuigi tema jaoks on see elu võõras, meeldib ta pojale väga. Talupoeg kuuleb, et Sokrates õpetab uutmoodi filosoofiat ja läheb seda õppima. Poeg saab targaks ja isa arvab, et uus filosoofia on jama ning paneb kooli põlema. Uusatika komöödia Müütilised käsitlused kaovad. Põhirõhku pööratakse üksikisikule ja tema perekonnale, teemaks on armuprobleemid. Tüüpsüžeed: armastajate kokkusaamine ja leidlapse lugu
selles. Üldjuhul siiski eksisteerisid paralleelselt. 2 at esimesel poolel: Assüüria- algselt Assüri linnriik. Selgelt tõusis esile kaubandusliku linnriiigina. Asus Tigrise keskkjooksul, see soodustas seda, sest asus kaubateel (kivid ja metall põhja poolt mesopotaamiasse). Samuti ka ida-lääne suunaline kaubatee. Siin kujunes rikas kaupmeeskond, see mängis osa ka linna sisekorralduses. Linna asju korraldas nõukogu e alum (linna esinduskogu), mis koosnes ilmselt kaubanduslikust aristokraadist, nemad otsustasid linna asju. Linnal oi ka kuningas, kuid tal oli pigem tseremoniaalne koht linnas. Assüüria kaupmeestel kujunes oma kaubanduskoloonia tänapäeva Türgi alal Kaneshi linn. Kaneshis valitses kohalik kuningas, kuid oli Assüüüria kaupmeestega tihedalt läbikäiv. Assüüria kaupmeeste jaoks oli tegu tähtsa varumispunktiga. Põhiline eksport oli käsitöötooted ja villane riie. Just Kaneshist on leitud materjale, mis räägivad varajase Assüüria riigi kohta. 19
antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele demokraatiale Ateenas. Peagi Ephialtes mõrvati ja tema asemel tõusis demokraatide juhiks Perikles. Periklese ema oli Kleisthenese vennatütar ja isa Pärsia sõdade üks silmapaistvamaid väepealikke (juhtis ateenlasi Mykale lahingus), ta ise oli kogunud Kimoni vastasena tuntust juba enne Ephialtese reformi. Nüüd sai temast kui suurepärase kõneandega ja rahva soove hästi tajuvast aristokraadist kolmeks aastakümneks demokraatliku Ateena silmapaistvaim riigimees ja poliitika peamine suunaja. Kimoni pagendamise, Ephialtese reformi ja Periklese esiletõusuga kaasnes selge muutus Ateena välispoliitikas: loobuti pärslaste vastu sõlmitud liidust Spartaga ja selle asemel liituti Peloponnesosel Sparta põlisvaenlase Argosega ning teisalt Põhja-Kreeka suurvõimu Tessaaliaga. Ateena ja Peloponnesose liidu vahel puhkes sõda, mis ajaloos tuntud esimese Peloponnesose sõja nime all (u
Voltaire kritiseeris seda. Leiab, et teater loob vale pildi. Eelkõige kujutatakse kesksete tegelastena pettureid ja sulisid. Head inimest on palju raskem mängida. Rõhuasetus on tema meelest paigast ära. Äärmisel juhul võiks näitemänge lavastada, kui peategelaseks on vooruslik abielumees, kes on patrioot, töökas, mehine. Ta näitab ideaali. Teine normaalne näidend oleks antiikne, kus kujutatakse sporti. Kirjutas teose ,,Uus Helois". Peategelane on aristokraadist neiu, kes armub endast madalamasse. Kui õpetlane, kes neiut armastab, teeb ettepaneku, et põgeneks, siis neiu jääb truuks oma isa kasvatusele ning ei lähe kaasa. Õpetaja läheb laia ilma. Neiu pannakse paari rikkaga. Armastust ei tunne. Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes ütleb: ,,elu möödub lennates ja mõtte annavad ainult heateod". Aastaid hiljem saadab õpetaja kirja armastatule. Nende vahel on pinged. Neiu räägib surivoodil, et ta on terve elu armastanud õpetajat
annaabi.ee 
