Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Tsivilisatsiooni vastandatakse loodusele. Harmoonia olemuseks on ebakorrapäratus
see iseloomustab loodust. Enamuses peatuvad seal aristokraadid, peamiselt inglased.
Aristokraate kirjeldades domineerivad kaks värvi must ja valge. Söömaajal on kombeks mitte
üksteisega rääkida. Aristokraadid on uhked, üleolevad. Nad peavad heade kommete
tunnusmärgiks võõrastega mitte suhtlemist. Põhisisu puudutab vaest rändlaulikut, kes tuleb
hotelli juurde kitarriga mängima ja laulma. Aristokraadiid tulevad hotellist välja ja kuulavad
mõnuga. Laulik tahab esinemise eest raha saada, aga ta ei saa midagi. Jutustaja võttis lauliku ja
viis ta hotelli restorani. Tolstoi mõistab hukka kaasaegset ühiskonda. Ta pöördub lugeja poole,
et kui saab juhtuda selline ebaõiglus, siis ei saa jutustaja kaasaegset tsivilisatsiooni õigeks
mõista. Kõike seda luksust ei ole meile vaja, kui eiratakse inimlikke väärtusi. Ta paljastab
kaasaegset ühiskonda