Antiikteater, komöödia, tragöödia
Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr
levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus
seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud
ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud,
et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi
tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke
eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul
Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki
kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad
tavapärasteks muudelgi pidustustel.
Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad
Dionysosepühal. Sel ajal komöödia kujuneski pilkeliseks ja mõnitavaks zanriks, kus